Maarjamaa lugu

(Algus EK nr 33, 27.8.2014.)

III.
ÜHINE KIRIK?

Maarjamaa märtrid
Te peate olema minu tunnistajad, ütles Jeesus (Ap 1:8). Eesti tunneb tuhandeid tunnistajaid, eriti seisavad meeles äsjase ateismiaja omad, Maarjamaa märtrid. Kui Jõhvi koguduse õpetajalt Karl Hesselt nõuti, et ta tunnistaks kõik oma jutlused pettuseks, ja ta keeldus, torgati tal silmad peast ja lasti päev hiljem maha. Oma elu on andnud suur hulk teisigi – mitte ainult piiskopid (nt Platon, Peeter ja Joann õigeusu, Hugo Bernhard luteri ja Eduard katoliku kirikust), vaid ka metodistide, baptistide ja Jehoova tunnistajate juhid ning paljud erilise kirikliku ametita usklikud.
Ristimärgi all võidetud vabadussõda saatis punafašismi küll idapiiri taha, kuid seal kasvas ta edasi. Lenin kirjutas: Eri kirikuid püütakse omavahel ühendada. … Meie siht seisab selles: nii toimida, et see ühinemine mitte meil ei teostuks. Kompartei seadis selgeks sihiks usu jäägitu väljajuurimise, kasvatuses eeskujuks 13aastase isamõrtsuka Pavlik Morozovi.
Tõeliseks koletiseks paisunud kommunism sai meid aastal 1940 uuesti oma võimu alla ning rüüstas meie maad ja rahvast tervelt pool sajandit. Me tahaksime kõiki neid õudusi unustada, kuid ei tohi, sest selle pool sajandit kestnud lammutustöö tagajärjed on ikka veel meie keskel: meie ikka veel ainsa täisentsüklopeedia ENE esimesed neli köidet on usuvaenulikud – kirja pandud usu jäägitut väljajuurimist taotlejate poolt; alles hiljuti valitsusse pääsenud sotsiaaldemokraadid hakkasid ehtateistliku marksismi vaimus otsekohe kristlikku perekonda lammutama jne.
Maarjamaa-aastalt 2015 ootame meie rahva usutunnistajate täielikku ülevaadet, kust leiaksime kõik teadaolevad nimed – alates Viru Johannesest, kes 1206. a tükkideks raiuti, kuni praost Harald Mereni, kes 1990. a elavalt maeti.

Elavad tunnistajad – 539 kogudust
Nähtavad tunnistajad on aga samuti sajad pühakojad, püstitatud vabakslaulmise paikadena, kust on pärit ka meie üldlaulupeod, meie riigi hümn ja Eesti vabadusrist. Ka sellest kõigest vajaksime ülevaadet – et õppida tuleviku jaoks.
2014. a alguseks oli Eestis registreeritud 539 kogudust, mis olid suuremalt osalt (473) koondunud 10 kirikusse ja 8 koguduste liitu, kuna 66 tegutsesid iseseisvalt. Võib ka öelda, et meil tegutseb kaks suuremat ja 16 väiksemat konfessiooni. Kui vaadelda usklike arvu, torkab silma, et «kahele suurele» (kumbki ligikaudu 150 000 hinge) järgneb kümmekond õige väikest (vahemikus 1000–7000 hinge).
Ent kristlase jaoks pole arvukus oluline: me ei ole tugevad siis, kui meid on palju, vaid siis, kui me oleme üksmeelsed, «üks Jumalaga». Alles siis saab maailm uskuda, et Jumal on Kristuse läkitanud (vt Jh 17:21).
Maarjamaa ristirahva üksmeel peaks olema juubeliaasta peateema. Peame alandlikult tunnistama, et me pole ilmselt suutelised Kristuse käsku täitma nii, nagu peaksime – eelistame hoida «oma» paljusid kirikuid, selle asemel et ühineda. Ent mis võiks meid takistada kõikide teiste kirikute liikmeid armastamast? Mis võiks meid takistada teistes kogudustes tehtud head tunnustamast? Selle üle on meil ilmselt vaja järele mõelda.
Head arutlusainet pakub see, kuidas äsja saime hakkama üksmeelse väljaastumisega kristliku perekonna kaitseks Toompeal. Kas me ei teinud seda aga tänu meie vaenlastele? Kui nii, siis tänagem neid – unustamata, et peame Kristuse käsul neid ka armastama. Ja mõelgem sellele, kuidas võiksime näidata kristlikku üksmeelt omal algatusel. Ja veelgi ehedamalt: Toompea kokkutuleku puhul on laialt väidetud, et me olevat seal näidanud vihkamist. Kuidas toimida paremini?
Juubeliaasta Maarjamaa 800 kutsub meid otsima uusi teid hea tunnistuse andmiseks. Üks niisugune tunnistus tahab olla ka käesolev kirjatükk – sõnum, et meil on hädasti vaja täielikku Maarjamaa kirikulugu. Meil on hädasti vaja käsiraamatut, mis annaks ülevaate kõigest tehtust, kedagi unustamata. Raamatut, millest saaksime õppida, kuidas Kristuse kirikut meie kodumaal üheskoos edasi ehitada. Palugem seda kingitust Jumalalt.
(Lõpp.)
Vello Salo

Siinjuures Vello Salo ülevaade Maarjamaast katkeb. Autor soovib kogu teksti raamatusse panna ja kui Jumal lubab, saavad selle advendiaja alguseks ka kõik Eesti Kiriku tellijad.