Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Meie tulevik on taevas

/ Autor: / Rubriik: Jutlus / Number:  /

Jeesus ütles oma jüngritele: „Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse! Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nõnda ei oleks, kas ma siis oleksin teile öelnud, et ma lähen teile aset valmistama? Ja kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid kaasa enese juurde, et teiegi oleksite seal, kus olen mina. Ja kuhu ma lähen, sinna te teate teed.“ Toomas ütles talle: „Issand, me ei tea, kuhu sa lähed, kuidas me siis võime teada teed?“ Jeesus ütles talle:  „Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu. Kui te oleksite tundnud mind, siis te tunneksite ka mu Isa. Nüüd te tunnete teda ja olete teda näinud.“                   Jh 14:1–7 

See kirjakoht on lõik Jeesuse viimasest kõnest jüngritele enne oma ristisurma. Ta julgustab oma armastatud õpilasi, et neil oleks usukindlust ja lootust ka siis, kui tema on füüsiliselt läinud siit maailmast. Jeesus teab, et tema jüngreid ootab ees palju kannatusi ja püüab nende südamesse anda rahu, mis kannaks neid ka väga rasketel aegadel. („Teie süda ärgu ehmugu,“ ütleb Jeesus. Kes meist ei teaks, mida tähendab hirm?) Me kõik vajame turvatunnet ja tulevikulootust. Jeesus kinnitab jüngritele, et ühel päeval nad näevad teda jälle. Ta tuleb tagasi oma jüngrite juurde ning viib nad enesega kaasa oma Isa koju – taevalossi, kus on ruumi kõigile, kes armastavad Jumalat. 

Võime ette kujutada, kuidas Jeesus neid sõnu ütles: kaastundega, veenvalt, armastuse ja lootusega. See on just nagu siis, kui ema või isa peab laste juurest veidi pikemaks ära minema. Lapsed on murelikud ja neid tuleb julgustada: Ma tulen varsti tagasi, kõik läheb hästi“.

Jeesuse lahkumine oli loomulikult teistsugune. Tema läks ristisurma ja ülestõusmise kaudu taevasse teed sillutama ning seda mitte ainult kaheteistkümne jüngri jaoks, vaid kõigi jaoks, kes soovivad käia Kristuse teed siin maailmas. Jeesus mitte ainult ei lubanud tulla tagasi, vaid ta tõotas viia ka jüngrid kaasa enese juurde, et nad võiksid elada igavesti. See on meiegi elu tõeline eesmärk – elada koos Issandaga igavesti.

Jumal on andnud meile elu ja kauni eluaseme planeedil Maa, kuid kõige parem tuleb alles lõpus. Ka parim vein pandi Kaana pulmas lauale alles viimasena. Meie tulevik on taevas. Jumal on meie armastav Isa. Ta on halastav ja armuline. Ta on kõike seda, mida me siin maailmas, kus on nii palju häda ja kannatusi, ei suuda tihti näha ega mõista. Kuid ühel päeval näeme Jumalat palgest palgesse ning kogeme tema armu ja armastust vahetult. See on väärt ootamist. See teadmine annab meie siinsele elule sügavama mõtte. Me ei tea, milline meie ase taevas saab olema, kuid üks on kindel – me oleme seal koos Jeesusega.

Sellepärast on oluline, et me tunneksime Jeesust Kristust juba siin ja praegu, sest tema on tee Isa juurde. Meie elu siin on see aeg, kus peame Jumalaga lähedaseks saama, et võiksime tema kuningalossis elada igavesti. Me ei sure kunagi, vaid pärime kas hea või halva tuleviku, mis on igavene. Siin maa peal on samuti meile tulevik oluline, sest iga inimene ju soovib endale head elu. Me teeme juba varases nooruses plaane ja unistame heast tulevikust. 

Targad planeerivad oma päeva, mitte ei torma uisapäisa, ja mida targemad oleme, seda pikemas perspektiivis oma tulevikku kavandame. Hea plaan aitab eesmärgini jõuda. Meie elu siin maailmas sõltub väga palju sellest, kuidas korraldame oma igapäevaelu ning milliseid plaane teeme lühemas ja pikemas perspektiivis. Siinne elu ja maised eesmärgid on väga olulised, sest me oleme inimesed ja peame oma elukeskkonda hoidma, kaitsma ja arendama nende vahenditega, mis meile siin maises elus on antud. Ja seda selleks, et meil ja meie lastel oleks tulevikku meie planeedil. 

Kuid veel olulisem on tulevik, mis kestab igavesti. See peab olema meie elu ülim eesmärk, sihtpunkt, mille suunas liigume, ja kõik maised tegevused peavad aitama meil sellesse sihtpunkti jõuda. Kurat püüab igal viisil meid sellest eesmärgist kõrvale kallutada, pannes meid unustama, kes me päriselt oleme  – et oleme Jumala lapsed ja loodud tema näo järgi. Ta võib mõnel juhul isegi aidata inimestel palvetada, kuid ainult maiste asjade eest, sest ta tahab, et me kaotaksime oma tõelise eesmärgi.  

Sellepärast ütlebki Jeesus: „Mina olen tee ja tõde ja elu.“ Kui kaotame Issanda, siis kaotame ka elu. Tee igavesse ellu on elu Kristuses – usaldada Jumalat, armastada ja teha häid tegusid. 

Jeesus näitas oma eluga, mida tähendab elada osaduses Jumalaga. Ta jäi püsima Jumala armastusse igal ajal, läbi kõikide kiusatuste ja kannatuste. See on see, mida Aadam ei suutnud. 

Jeesus Kristus, Jumala Poeg, juhi meid sel teel, mis viib ellu. Aita meil elada osaduses Jumalaga ja peegeldada Sinu armastust ja halastust nii sõnade kui ka tegudega selles maailmas. Aamen.

 

 

 

 

Tiina Klement,

Mustamäe koguduse õpetaja