Ristimine on osa evangeeliumist

Misjonikeskuse 13. suveseminaril võeti aluseks EELK ristimise teema-aasta ning kõneldi ristimisest ja misjonist.
Õppetööks kohandatud Luua metsanduskooli mõisakompleksis pidas 30. juulist 2. augustini loenguid professor Robert Kolb USA St. Louisi Concordia seminarist. Ettekande «Ristimine ja evangeelium ühendavad kristlaskonda» esitas Ingmar Kurg.
Nõva koguduse õpetaja Kaisa Kirikal tuli seminarile, et rohkem aru saada ristimise ja misjoni seosest ning sellest, mida misjonikäsk võiks ristitud inimesele tähendada. Vaimuliku jaoks ei sisaldanud seminar päris uut, aga andis mõtteainet ning kinnitas põhilises: «Ristib inimese ikka Jumal, kes samas läkitab meid ristitutena maailma kuulutama Jumala päästet ja armastuse sõnumit. Ülesanne on Jumalalt saadud, mõistlik on usaldada tema tarkust ja väge.»
Palju oli juttu Jumala perekonda jõudmisest. Seoses ümberristimise tavaga arutleti ka erinevate konfessioonide arusaamade üle. Kaisale on endiselt lähedane seminaril rõhutatud luterlik arusaam ristimisest mitte inimese, vaid Jumala teona, mis on ühekordsena piisav ja näitab, et Jumal on omalt poolt meid oma perekonda võtnud. Vaimulik soovitab seminari eelkõige neile, kes on aastaid kuulanud jumalasõna ainult oma koguduses: siin saab sellega tutvuda enamate nurkade alt.
Seminaril kohti rohkem
Misjonikeskuse juhataja Mika Tuovineni jaoks oli oluline veeta aega koos misjonikeskuse sõpradega. Missouri Sinodi poolt toetataval seminaril oli tänavu kohti 40 inimesele, s.t kümnele rohkem kui tavaliselt. Esimest korda tuli maksta ka sümboolne osalustasu 200 krooni, et osa võtma pääseksid ikka õppidasoovijad, mitte tasuta puhkuse taotlejad. Mika rõõmustas, et esmatulijaid oli koguni kümme. Samas jäi kolm kohta kasutamata, nii et ligipääs pole vaatamata piirangule lootusetu.
Loenguist pani Mika kõrva taha, kuidas ristimise teemat misjonitöös paremini kasutada: «Uues Testamendis on kristlaseks saamise kirjeldamiseks palju ilmekaid võrdpilte: perekonda liitumine, pesemine, riietumine, surm ja ülestõusmine jm. Asi pole ilusates sõnades, vaid kujundid aitavad tänapäeva pildirohkusega harjunud inimestel mõista sisu.
Veendusin, et ristimisõpetus on vajalik ka neile, kes pole veel kristlased. Ristimisest rääkimist on eriti pietistlikus pärandis peetud mittekristlastele evangeeliumi kuulutamisel tihti tarbetuks ning ristimisõpetust on hakatud andma alles siis, kui inimene on juba teinud otsuse kirikuga liituda ja soovib ristimisele tulla. Robert Kolbi järgi on ristimine aga evangeeliumi üks osa.» 
Üllatuse pakkusid Mikale vestlusrühmad: «Koostasime küsimused äsjakuuldu põhjal, mitte varem ette. Kohene elav läbiarutamine aitas õpitut süvendada ja kinnistada. Veendusin, et sellist pedagoogikat tasub kasutada rohkem.»
Huvitavat tegevust jagus küllaga
Misjonikeskuse peasekretärile Kirsti Malmile tähendas seminar muu hulgas maastikumängu ettevalmistamist: «Inimesed ei soovi ainult akadeemilist õpet, vaid ka lihtsalt vabas õhus koos olla. Samas soovisime anda misjoni kohta teavet ning küsida kogemusi. Grupid kõndisid kontrollpunktide vahel, kus pidi näiteks maade ja misjonäride eest palvetama, vastama Piibli tõlkimisega seotud küsimustele, kirja panema võimalusi misjonitöö toetamiseks jms.»
Kirsti kirjeldab lõkkeõhtut laagriplatsil haruldaste taimede kasvualal: paik oli otsekui Eedeni aed, iga taim teisest erinev! Olümpiamängude nime all toimus ühel päeval virgutusvõimlemine, mis polnud siiski liiga sportlik, vaid sobis igaühele: tuli näiteks õhku kirjutada oma nimi küll käega, küll jalaga, küll nabaga…
«Kohaliku giidi juhatusel külastasime Elistvere loomaparki, Palamust, Jõgeva sordiaretuskeskust, Laiuse linnust ja kirikut. Saime kuulda ka rohkeid Kalevipoja-pärimusi, mis seotud Vooremaa maastikuga. Kassinurme mägedes leidsime end maausuliste kultuspaigast. Selle tutvustamine tuli nii mõnelegi ootamatult, aga siiski on kasulik tunda usundeid meie kõrval,» usub Kirsti ka sellise kogemuse vajalikkusesse.
Palju tänu kõigile, kelle osalemise ja abivalmiduse läbi seminar õnnestus!
Piret Riim