Rõõmuvaeses maailmas on iga gramm rõõmu kullast kallim
/ Autor: Eenok Haamer / Rubriik: Jutlus, Pühapäevaks / Number: 25. detsember 2024 Nr 48 digileht /
Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde.
Johannese evangeelium 1:14
Ma tänan Sind, Jeesus, lihaks saanud Kristus, et saan ja tohin Sulle ütelda tere. Kuidas ma ometi olen unustanud, et Sa elad meie keskel? Mitte minevikus ei olnud see, vaid just praegu oled Sa siin.
Sina korraldad meie elu ja paned meid tähele igal sammul ja hetkel. Täna oleme selle üle rõõmsad, et ennast meile meelde tuletad. Aita meil Sinu ligi olemise rõõmus süveneda ja seda rõõmu jagada.
Nii oluline on aidata ka teistel seda endile meelde tuletada. Rõõmuvaeses maailmas on iga gramm rõõmu kallim kui kuld, mida ka väärtuseks peetakse. Aita mul endale ütelda: sa oled rikas, Jumal on tulnud sulle ligilähedale.
Ja siiski tunnen äkitselt, isegi täna, Sinu sündimise päeval, kahtluse vaeva endas, kas ma end ehk petan, sest Jeesus ei saa ju mitte mingil viisil minu juures olla. Tema on Jumala Poeg ja mina olen tavaline, nii ekslik ja tihti komistav inimene.
Ma ei saa Temalt nõuda, et Ta ennast alandaks. Minu meelevallas see tõesti pole, kuid Jeesus ise on end alandanud, saades inimese sarnaseks ja leiti välispidiselt meiesugusena.
Tõesti Ta sisenes inimlike kannatuste sügavikku. Mida Ta sellega mulle ütelda tahab? Ära vaata enese ümber, vaid jää vaikseks. Mõtted tormavad sinust läbi ja nii kergesti viivad su kaasa rahutuste laintemöllu.
Palu rahunemise hetke Temalt. Sul on tarvis kuulatada Tema vaikset häält. Ta tahab sulle midagi ütelda, seda, mida apostel Paulus Galaatia kirjas juba ütles: „… nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest.” (Pauluse kiri galaatlastele 2:20)
Uskuda on vaja. Aga ka see pole meie inimlikus võimuses. Ka see antakse meile. Tema annab. Siis selgub, et ka uskuda ei suuda sa ise oma jõuga. Oh kui armetu ma olen! Oota, oota, kuhu sa tormad! Ta ei saa ju sinusse tulla, kui oled rahmeldamist täis.
Nüüd palun Sind, Jeesus, tule siiski ikka minu juurde, sest mis minust saab, kui pean siin üksinda edasi vintsklema, aga kui Sina oled minu juures ja päriselt minus, ainult siis on mul lootust.
Tänan südamest Sinu suure kannatlikkuse eest, selle eest, kuidas Sa pole loobunud minuga ühte paati astumast, ja mitte ainult paati, vaid minusse tulemast, et minusse jääda. Palun kogu hingest, pane see selgus minusse ja hoia mind Sind enesest kaugele mõtlemast. Aamen.
Eenok Haamer
Mustvee koguduse õpetaja
