Tallinna toomkool kolis ajaloolisse koolihoonesse Toompeal

Nii nagu eelmiselgi kooliaastal jätkab Tallinna toomkool ka homme, 1. septembril algavat uut kooliaastat kahes õppehoones. Kui 1.–4. klassini toimub õppetöö jätkuvalt  aadressil Apteegi 3, siis 5.–9. klassini asutakse nüüd majas Toom-Kooli 11. Selles Toompea hoones tegutses kool ka enne II maailmasõda kuni 1939. aastani.

Kui ma täpselt nädal enne kooliaasta algust Toompeale jõuan, on toomkooli ajalooline koolimaja saginast tulvil. Massiivsel välisuksel ei lubata sneprisse sulguda, sest ikka on keegi, kes peab majja sisenema või soovib sellest väljuda. On kaste, mida tassitakse sisse, aga neidki, mida sealt vastupidi välja tõstetakse. Kolimine kestab. Justkui kapten laevas juhib protsessi siin direktor Egle Viilma, kellel on ka täpne ülevaade, mis tegevused septembri alguseks tehtud peavad saama.

Aeg dikteerib tempot

Samal ajal kui õpetajad harjutavad saalis avaaktuseks, on maalrid kibedas ametis klassiruumides seinte värvimisega. Aeg dikteerib tempot – 1. september ei ole enam mägede taga, selleni on täpselt seitse päeva aega.  

Tempot aitab hoida aga ka „tasuta kontsert“. Mitmehäälne laul kõlab õpetajate ansambli esituses ilusti, isegi pühalikult. Artur Adsoni võrukeelse luuletuse viisistus viib kuulajate mõtted eesseisvale hooajale. Kooliteele, kus koolijütsid loodusjõududega võideldes veel pooleliõpitud koolitükke kordavad. Kui tallinlane ka peab värsi mõtteni jõudmiseks tähelepanu pingutama, siis sõnumi tuumani jõuab ta lõunaeesti murdekeelest hoolimata – see on palve Taevaisal lapsi kooliteel hoida. Esä taivan, tii´ nii, et latsil, kiä hummuku kuuli rühkvä /…/ vähämb puhus näkku tuisku ja tuuli … Küllap on see palve just siin Toompeal, kus keskaegsed kitsad tänavad salakavalaid tuulekoridore moodustavad, asjakohane.

Teel, alates kooli avamisest

„Eks me teadsime, täpsemini lootsime algusest peale, et saabub päev, mil saame naasta ajaloolisse hoonesse, see idee on fikseeritud ka meie alusdokumentides alates kooli taasasutamisest 12 aastat tagasi,“ tunnistab Egle Viilma, juhatades kirikulehe ajakirjaniku oma esimesel korrusel asuvasse kabinetti. Esmapilgul on toas, kus sees üsna juhuslikud mööbliesemed, küll raske koolijuhi ametiruumi näha, ent parajas annuses fantaasiat abiks võttes õnnestub see siiski. Viilma selgitab, et määrav põhjus, miks ta just selle välisukse lähistel asuva ruumi direktorikabinetiks valis, peitub aknast avanevates vaadetes. Ühest aknast paistab piiskoplik toomkirik, teisest üle tänava 1691. aastal toomkooli õppehooneks ehitatud maja, kus nüüd asub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool. Väljavaade on ahhetama panev aga teistestki akendest. Kolmanda korruse saalist näeb näiteks otsevaates Toompea lossi Pika Hermanni torni, kus riigilipp lehvimas.

Egle Viilma selgitab, et toomkooli taasavamisest alates 2011. aastal on arvestatud ajaloolisse hoonesse pöördumisega ning seda väljavaadet ei ole ükski vahepealne valitsus oma vahelduvate ministritega ka välistanud. Kuigi otseselt õiguslikku alust järjepidevuseks omandisuhtele küll ei ole, on siiski selgemast selge, mis selles hoones kuni 1939. aastani toimus. Kõik ajalooürikud toetavad fakti, et toomkiriku lähistele rajatud hoones asus toomkool ja üldiselt ei ole ka kedagi, kes oleks vaielnud mõtte vastu, et taastatud kool võiks kolida oma kunagisse asupaika. 

Prohvetliku visiooniteadlikkusega lasi toonane president Lennart Meri 1996. aastal hoonele kinnitada massiivse mälestustahvli viitega maja sisule ajaloos. 

MUBA tõi muutuse

Kolimine on viibinud seoses Eesti balletikooliga, mis hoonet alates 1965. aastast kasutas. Aastaid ootas balletikool enda tarbeks uue õppehoone ehitamist. See soov täitus tänavu, mil Pärnu maanteel avati MUBA – Tallinna muusika- ja balletikool.

Toom-Kooli 11 kuulub Riigi Kinnisvara ASile, kellega Tallinna toomkool allkirjastab pikaajalise rendilepingu. Kooli sooviks on vormistada see ümber hoonestusõiguse lepinguks. „See võimaldaks hoonesse investeerida, teha vajalikke ümberkorraldusi. Võtta plaanide realiseerimiseks vajadusel ka laenu. Siis palkame arhitektid, kes joonistavad maja läbi ja me saame täpsema ettekujutuse, millised võimalused hoones veel on ning mida annab teha,“ räägib Viilma ja tunnistab, et täit ülevaadet tal kolmel korrusel asuvast majast koos pööningu ja keldriga veel ei ole. Samuti ei ole läbi mõeldud, kas ja mil määral ennistada interjööris kunagist ilmet: „Meil on mõned armsad toomkooli ajaloolised fotod, kuidas koridori seinte alumist osa katsid näiteks vertikaalselt paigutatud laudadega laudised. Oleme mõelnud, et äkki püüaks neid imiteerida.“

Egle Viilma tunnistab, et osapooli rahuldava rendilepinguni jõuti alles täna (25. augustil – L. R.), ent luba hoones vaikselt toimetama asuda  saabus umbes kuu päevad tagasi. „Kui balletikool läks juulis suvepuhkusele, siis meie majandusjuhataja läks töömeestega välja selgitama, mida saaks ja oleks vaja kooliaasta alguseks ära teha. Aga kui me tulime 15. augustil tööle ja soovisime rukkimaarjapäeval tähistada meie kooli taasavamise aastapäeva, siis pidime seda tegema „kikivarvul“, et mitte segada saalis toimuvaid järelvastuvõtu katseid. Ühes kooli nurgas võisime tasapisi sanitaarremondiga alustada, aga teises otsas oli balletikool veel sees – see on reaalsus, mis nägi tõesti pisut sürrealistlik välja.“

Toimetades käed taeva poole

„Ma olen oma õpetajatele meie olukorda näitlikustanud võrdlusega kunagisse koju tagasi kolimisest. Kui elamine on veel sisse seadmisel ja köök on remondis, siis süüakse elutoas. Kui elutuba värvitakse, siis vaadatakse televiisorit köögis,“ muheleb Egle Viilma, selgitades, et periood, mil toomkooli Toom-Kooli 11 hoones kõik ei ole just nii, nagu parim plaan ette näeb, kestab veel mõni aeg. 1. septembriks saadakse maja korda enam-vähem, aga kindlalt on teada, et sisetööd jätkuvad ka oktoobrikuisel koolivaheajal. „Ma ei ole õpetajatele loonud väära ettekujutust ega andnud petlikke lubadusi. Olen toonitanud, et siin ei saa päris pikalt nii olema, nagu me tegelikult soovime. Nad on aga maru kannatlikud ja on mulle alati vastanud, et on rõõmuga nõus üleminekuaja ebamugavustega. Et nad võtavad seda kui protsessi või isegi seiklust.“

Päris nädalaga balletikoolist toomkooli tehtud ei ole, aga oluliselt üle kuu aja selleks aega ka pole olnud. „Minu printsiibiks on, et kooli tulevad õpilased ei tohi mingilgi viisil kannatada. Nemad ei tohi tajuda negatiivses võtmes, et kool ei ole veel valmis. Nemad peavad saama tulla kooli, kus neil on hea, ilus ja turvaline. Meie õpetajatega peame selle keskkonna neile looma ja me teeme seda,“ räägib Viilma, kelle selgitustes on tajuda sisemist kindlust. „Muidugi ma ise usun sellesse. Olukord on selline, et ega nutta pole küll mõtet, ikka ainult naerda,“ muheleb koolijuht, nimetades, et toomkoolis on kogu aeg alates kooli taastamisest „toimetatud käed taeva poole“. Ilma Issanda toetuseta kooli ei tee, see oli algusest peale selge: „Teise tegevusaasta hakul puudus meil koolitusluba. Minister Jaak Aaviksoo allkirjastas selle alles 31. augustil 2012. Alles siis oli 1939. aastal suletud kool taastatud. Selle hetkeni me aga tegutsesime kindlas usus, et Jumal aitab ja annab, mis vaja.“ 

Kirikust üle platsi kooli

Kristlikule erakoolile sobivalt alustab Tallinna toomkool oma uut kooliaastat homme, 1. septembril toomkirikus, kus palutakse algavaks hooajaks Issanda kaitset ja varju. Direktor Viilma selgitab, et tänavu järgneb vanema kooliastme avapalvusele koolimaja ette kogunemine: „Üritame kõik ära mahtuda kooli ette ja tiibadele. Peapiiskop oma kõige kõvema häälega ütleb õnnistussõnad ja teeb tervele hoonele ristimärgi peale. Igat ruumi eraldi ei pühitse. Siis alles siseneme majja ja kõik lähevad oma klassijuhataja tundi. Edasi siirdume aga aulasse, kus meid ootab 20 kilo torti.“ 

Liina Raudvassar

Toom-Kooli 11

Ehitati Toompeale 1845. aastal spetsiaalselt toomkooli hooneks

Oli toomkooli käsutuses kuni aastani 1939, mil baltisakslased Eestist lahkusid

1946–2022 asus siin Tallinna balletikool

Hoone kuulub Riigi Kinnisvara ASile, kellel on rendileping Tallinna toomkooliga

Asub Toompeal, Lossi platsilt alguse saaval 200 meetrit pikal tänaval, mis lõpeb Tallinna piiskopliku toomkiriku hoonega

1996 avas president Lennart Meri hoone seinal mälestustahvli Eesti vanima kooli rüütli- ja toomkooli asupaiga märgistamiseks

Õppeaastast 2022/23 toimub hoones Tallinna toomkooli 5.–9. klassi õppetöö