Väärtuste virvarr

Kuidas orienteeruda erinevate väärtusmanifestatsioonide vahel nõnda, et ei avastaks end ühel hetkel olukorras, kus teatud avalikke sõnumeid usaldades märkad oma südametunnistuse väärtuskompassi alarmeerivalt märku andmas? Kestva sajandi esimestel aastakümnetel on Eestis väärtustega žongleeritud väga oskuslikult. Esmapilgul tundub, et euroopalikud, läänelikud, kristlikud ja demokraatlikud väärtused on kõik sama hulktahuka erinevad tahud. Kõigi loetletud väärtuste lätteks on antiikfilosoofia ja kristluse sünteesina kujunenud demokraatlik ühiskonnakorraldus, millega samas paketis on kristlikud ja demokraatlikud väärtused ja ideaalid. 

Viimase paari aastakümnega on nende väärtuste defineerimine muutunud üha keerulisemaks. Miks? Alalhoidlikuma hoiakuga inimesed on veendunud, et väärtused on justkui muutumatud ning olukorraülesed arvamused hea ja halva kriteeriumitest, mida muuta ei saa ega tohi. 

Tegelikkus on teine. Tegutsemas on kord varjatult, kord varjamatult „ühiskondliku jätkusuutliku arengu propageerijad“, kes tegelevad väärtuste muutmisega endale (erakonnale, huvigrupile jne) vajalikus suunas, kasutades manipuleeritud väärtuste defineerimiseks seniseid nimetusi. Kui kunagi olid kristlikud väärtused sünonüümiks piibellikele väärtustele, siis praegu see enam paljudes maailma paikades nii ei ole. 

Kui kunagi tähistasid euroopalikud, läänelikud ja demokraatlikud väärtused sama õhtumaist ühiskonnakorraldust ja ühiskondlikke suhteid, siis tänapäeval sõltub nende väärtuste omavahelise kattuvuse ulatus sellest, millises „õhtumaises“ riigis neid termineid kasutatakse. Euroopas muutuvad nende väärtuste tegelikud tähendused sellest, kuhu suunas vaadata – põhja või lõunasse, itta või läände. 

Üht arutelu euroopalike väärtuste tähenduse üle mäletan 2017. aastast Brüsselis Euroopa Komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermansi ja Euroopa Parlamendi esimese asepresidendi Mairead McGuinnessi juhitud kõrgetasemelisel Euroopa usujuhtide kohtumisel. Seal osalenud muslimi usujuhid väljendasid täie veendumusega seisukohta, et euroopalikud väärtused sisaldavad iseenesestmõistetavalt kristluse kõrval islamistliku maailmavaate ja ühiskonnamõistmise komponente, arvestades islami sajanditepikkust mõju Lõuna-Euroopas, eriti Hispaania teatud piirkondades. Nõnda ei ole euroopalikud väärtused kõikjal Euroopas kõigi jaoks üheselt mõistetavalt ainult kristlikud. Olen märganud, et Eestis ei ole euroopalikud väärtused olnud suure osa poliitikute jaoks kristlikud, vaid sekularistlik-humanistlikud.

Üsna hiljuti kuulsime Isamaa erakonna sees tekkinud uuest Parempoolsete ühendusest, mille üheks eesmärgiks on seista läänelike väärtuste eest Eesti poliitikas. Kuidas mõista seda, et Isamaa on oma kodulehel erakonna maailmavaate aluspõhimõtetena nimetanud muu hulgas ära kristlikud väärtused, kuid jätnud nimetamata läänelikud väärtused? Uus ühendus on toiminud vastupidiselt – jätnud nimetamata kristlikud väärtused ja võtnud kasutusele läänelikud väärtused. 

See ei ole juhuslik mäng samu väärtusi tähistava kahe sünonüümiga. Valijale antakse sõnum, et Isamaa sees mõistetakse väärtusi erinevalt vastavalt olukorrale või väärtustest kõnelevale isikule (st valijaga manipuleerides). Võimalikult suure valijaskonna saavutamiseks esitletakse traditsioone ja alalhoidlikkust hindavatele inimestele kristlikke väärtusi kui erakonna maailmavaate üht alust. Progressiivsele valijale, kellele kristlik demokraatia ja rahvuslik konservatiivsus tunduvad anakronistlikud, esitletakse sama erakonna Parempoolsete ühenduse liikmete poolt sekulaar-humanistlikke läänelikke väärtusi kui uut arusaama Isamaa põhikirjas sätestatud alalhoidlikust maailmavaatest. 

Et säilitada orienteerumis- ja otsustusvõime, on oluline enese jaoks sättida paika oma isiklik väärtuskompassi nõel. Kristlase jaoks on see lihtne, kui hinnata kõiki väärtusi – euroopalikke, läänelikke, kristlikke, demokraatlikke, põhiseaduslikke – pühakirja valguses. Mida teeb aga inimene, kellel puudub kindel maailmavaateline vundament väärtuste virvarris orienteerumiseks?

Urmas Viilma,

peapiiskop

Eesti Kiriku toimetus ja lugejad saadavad peapiiskopile tema sünnipäevaks, mis on 13. augustil, rohket õnnistust.