Andes hoogu missionaalsele liikumisele

Luterliku Maailmaliidu, Norra Misjoniseltsi ja Saksamaa Põhjakiriku toetusel on EELK loodud Misjon112 projekt, mille kaudu antakse hoogu missionaalsele liikumisele Eestis. Kutsume kõiki kogudusi selle initsiatiivi kaudu missionaalse liikumisega ühinema.

Missionaalse liikumise inspiratsioonikonverents toimub 4. novembril EELK Saku kirikus. Sellest konverentsist on oodatud osa võtma koguduste meeskonnad koos koguduse õpetaja, tegutsevate juhtide (nt juhatuse esimees, liikmed jm), mõne uue märgatud inimesega, keda Jumal on kutsunud, ning mõne kogukonna võtmeisikuga, kellega juba on või võiks olla koostöö kogukonnas olulistes valdkondades.

Missionaalse liikumise suund on seest välja.

Igal ristitud inimesel on isiklik leping Jumalaga. Püha Vaim elab temas ja räägib temaga. Igaüks võib kuulda Püha Vaimu häält ja kogeda tema juhtimist. Aga paljud pole kristlaseks olemisest sel viisil veel mõelnud. Siit lähtub koguduste tohutu missionaalne potentsiaal Eesti ühiskonnas: kohtuda, toetada ja võimestada inimesi järgima Jeesust seal, kus nad oma elu elavad.

Kirikutest rääkides tuleb silmade ette ilmselt torniga hoone ja kogudusena peetakse (või ei peeta) omaks nt EELK Püha Jakobi, Tartu Maarja või mingit teist kogudust. Need suurused on meie mõttemaailmas paigas. Kirikus käimine tähendab üha vähenevale hulgale kuskile kirikusse jumalateenistusele minemist, enamikule Eesti inimestele tähendab see aga pigem jõuluajal kirikus kontserdil käimist.

Nagu mujal maailmas, on ka Eestis liikumisi, kus loobutakse väljendi „kirikus käimine“ kasutamisest KOGUDUSEKS OLEMISE kasuks. Sellepärast on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku, Luterliku Maailmaliidu ja Norra Misjoniseltsi ühisprojekti Misjon112 peaeesmärk anda hoogu missionaalsele liikumisele Eestis. See missionaalne liikumine on harmoonias katoliku kiriku sinodaalse (https://sinod.katoliku.ee/3/) ning luteri kirikust alguse saanud ühiselt elamise kunstiga (https://misjon112.eelk.ee/ühiselt elamise kunst).

Kuidas võiksid kohtuda tühjenevad kirikud ja üksi olevad inimesed? Tundub, et kirikut ja inimesi eraldab müür, millest ei saa väljastpoolt sisse murda. See on päris müür, sellel on tugevad väravad, miskaudu sisse ja välja liikumine korraldatud on.

Paljudele on teada, et see müür ei ole igalt poolt üles ehitatud ja mõnest kohast ta juba laguneb. Samuti on müüris siin ja seal kogu aeg olnud tavalisi väikseid uksi, kust läbikäimine kõikidele täiesti vaba.

Kaitsvate kirikumüüride metafoori on ikka kasutatud kiriku kui turvapaiga rolli rõhutades. Eestis on inimeste üksiolemine ja vaimse tervise haprus saanud epideemiliseks, keegi ei tea näiteks, kui palju elab suurlinnade kortermajades inimesi, kes oma kodust välja ei pääse. Mitte et ei lähe, vaid ei pääse – sest majas ei ole lifti ja nende tervislik olukord ei võimalda treppidest käimist. Toiduvaesus ja palgavaesus mõjutavad veel rohkemaid inimesi. Kooli- ja töökiusamise ning igasuguse teistsuguse võõristamise hirm sunnib inimesi oma traumasid nii sügavale peitu suruma, kui vähegi võimalik on, et suures pildis mingilgi kombel aktsepteeritud olla. Üldine religioosne kirjaoskamatus Eesti rahva hulgas ja vaimulik kirjaoskamatus kristlaskonnas on pimeduse levikuks väga soodne pinnas.

• Ennast mõne kristliku koguduse liikmeks pidavate inimeste arv väheneb pidevalt.
• Enamik Eesti inimesi ei pea end usklikuks, isegi kui on ristitud ja kuskil koguduses hingekirjas.
• Üle poole Eesti noortest kurdab vaimse tervise muret (enamasti depressioon või ärevus).
• Enamik kogudusi on hädas napi jumalateenistustest osavõtu, vähese talituste arvu ja kahaneva annetamisaktiivsusega.
• Kogudused on hädas ja vajavad nii rahalist kui vabatahtlike abi kirikuhoone eest hoolitsemisel ja palga maksmisel.

Samas on
• kiriku mõte olla Jumala misjoni funktsioon maailmas ja teha seda, mida tegi Jeesus;
• üle poole Eesti inimestest ristitud;
• kogudusi, kus misjoni-, diakoonia- ja noortetöö valdkonnad on olemas ja toimivad hästi. Need kogudused on tavaliselt ka heades suhetes kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga.

Sellest, et Eesti ja tegelikult kogu maailma inimestel on kristlusest, usust, religioonist ja kogudustest igasuguseid kummalisi arusaamu, pole midagi. Sest see tähendab, et kirikul on, mida teha. Iga kogudus saab anda oma panuse selleks, et oleks rohkem neid inimesi, keda võimestada ja läkitada oma eluga Jumala evangeeliumit kuulutama. Misjon112 vaates on see põhiline tegevus, millega kogudusi õhutame kaasa tulema.

Inimesed on juba tulnud Jeesuse juurde ja saanud ristitud, aga nad ei tea, mis on nende ülesanne või et neil üldse mingi ülesanne on. Aga on – Jeesus kutsub ennast järgima ja neid ande kasutama, mida Jumal andnud on. Püha Vaimu anni on iga ristitud inimene saanud, samuti on igal inimesel oma karakter ja loomulikke ande, mida ta arendab ja mida talle meeldib kasutada.

Misjon112 missionaalse liikumise hoog on suunatud just siia: aidata, juhendada, suunata koguduste õpetajaid üles otsima ja ära tundma uusi potentsiaalseid vaimulikke juhte ja nendega koos teele minna. See on koostee, kus õpetaja on vaimuliku juhendaja rollis ja uued juhid vaimuliku õpilase rollis. Sellel teekonnal orienteerumiseks soovitan appi kutsuda Misjon112, mis on oma olemuselt misjoni hädaabi kogudustele, kus seda abi tarvis on. Nii nagu igasuguse hädaabi, nii võib ka Misjon112 appi kutsuda ükskõik kes. Kuid missionaalset abi saab anda koguduses üksnes selle koguduse õpetaja kutsel, toel ja loal.

Jeesus ei rajanud maailma uut impeeriumi, vaid võttis maailma valitsemise kuradilt üle. Ta ei surunud oma õpetust kitsalt institutsiooni raamidesse, vaid tegi selle kättesaadavaks kõikidele. Ta kutsus inimesi ennast järgima ning läkitas nad siis välja tegema sedasama, mida ta ise oli teinud. Temaga kohtumine oli väljakutse inimestele muutuda, teha kannapööre Jeesuse poole. Ainult koos Jeesusega ja üksteist toetades saame osaleda Jumala suures misjonis.

Annely Neame
EELK Tallinna praostkonna vikaarvaimulik