Inimese ja Jumala suhte aluseks on armastus
/ Autor: Jaanus Klaas / Rubriik: Jutlus / Number: 27. mai 2020 Nr 22 /
Jr 31:31–34
Küllap oleme kõik kuulnud vähemalt kellegi kohta öeldavat, et see inimene küll ei muutu. Või koguni sellist kibedat väidet, et inimesed ei muutuvat üldse. Seda huvitavam on seekordse nelipüha jutluse kirjakoht. Siin kõneleb Jumal ise väga sügavast muutusest. Kõigepealt kõneleb ta uuest lepingust. Jumal ei sõlminud lepinguid osapoolte võrdväärsuse alusel. Ta kinkis oma valitule lepingu. Valitu sai seda kas vastu võtta või tagasi lükata. Jumala kingitud lepingus olid ühelt poolt paika pandud Jumala valitu kohustused ja teiselt poolt Jumala tõotused. Sellise lepingu tähendus on tohutu – lepingu osaline kuulub Jumalale. Iisraeli rahvas on Jumala valitud rahvas. Jumal on talle kinkinud vana lepingu, millega tunnistas Iisraeli omaks ja Iisraeli ülesandeks jäi pidada Jumala antud käske.
Selle lepingu Jumala rahvas murdis. Kuid Jumala ustavus jäi püsima. Looja ei ütle oma äravalitust lahti … See ongi Jumalale kuulumise suur sisu. Inimene võib lepingut murda, aga Jumal seda ei tee. Jumal hoolib ja sellele on tänases kirjakohas huvitav kinnitus: „Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma teen Iisraeli sooga ja Juuda sooga uue lepingu: … ma panen nende sisse oma Seaduse ja kirjutan selle neile südamesse; siis ma olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks“ (Jr 31:31,33).
Ta ei ütle oma valitud rahvast lahti, vaid võtab ette teha Iisraeliga ühe olulise uuenduse – ta annab uue lepingu, mille kandev punkt on, et Jumala seadus hakkab elama inimeste südameis. See saab aluseks uuendatud suhtele Jumala ja inimese vahel. Siis pole see enam n-ö pime kuulekus, mis inimese osaks jääb. Nüüd muutub inimese süda – inimese ja Jumala suhte aluseks on armastus. Inimene ei täida Jumala käske mitte hirmust, vaid soovist elada Jumala tahte järgi. Muide, on huvitav tähele panna, et õigupoolest uue lepingu sisu ei tühista vana lepingu sisu, vaid hoopis kindlustab selle täitmist.
Kui mõtleme järele, siis ilmselt mõistame, et teisiti ei saagi Jumala seadust tegelikult täita. Patune inimene on sedavõrd isekas ja kaval, et alati leiab võimaluse Looja seadustest üle astuda ja seda veel ka vaga käitumisena näidata. Seepärast ongi ainus tõeline lahendus inimese südame muutumine. On absoluutselt tõsi, et see ei sünni väe ega võimu läbi, vaid Jumala Vaimu läbi. Kui räägime inimese muutumisest vaid tema enda tahtest või hirmu tõttu, siis räägime kahtlasel teemal, aga kui inimese muutumise taga on Jumala Vaim, siis on tulemus kindel ja hämmastavalt võimas.
Aga see ongi uue lepingu tegelik ja sügavam tõotus – Jumal annab inimesele Püha Vaimu, et inimene võiks tõeliselt muutuda ja tegelikult täita Jumala seadust. On tõsi, et ka selle lepingu puhul on inimesel oma osa täita. Selleks on vaid usaldus Jumala ja tema Poja vastu, et Issand tõesti ei kanna viha patuste peale. Ta mõistab küll patu hukka, aga patusele on ta varunud väljapääsu Jeesuse vere ja Püha Vaimu töö kaudu. See väljapääs pole juutide monopol, vaid on olemas igale inimesele, kes vaid söandab oma südame Jumalale avada. Kui siiamaani võis jutluse sisu tunduda elukaugegi, siis nüüd oleme jõudnud väga selgete praktiliste järeldusteni.
Kallis inimene! Kas südant vaevab kibedus ja meeleheide? Oled tunda saanud suurt kurja, mida kuidagi ei suuda andeks anda? Või ise teinud midagi, mille pärast häbi tahab ära tappa? Tunned, et patud ja eksimused, vigade koorem ei anna rahu? Kui nii, siis on lootust. Ka selle jutluse lugemise hetkel. Ka nüüd võib julgelt kinnitada, et kui iganes kahetsed pattu ja kogu oma lootuse paned Jumala peale, kes Jeesuse pärast kõik patud andeks annab, siis oled need andeks saanud. Jumal pole su peale vihane ega sind hüljanud, vaid ta kingib sulle Püha Vaimu väe, et saaksid parandada oma elu.
Ilmselt küll mitte kohe täiel määral, aga sa saad Jumala lapsena asuda paranemise teele, käia seda rõõmus ja õnnistuses ning saada Jumala õnnistuseks ka teistele inimestele. Ning ka hingehaavad paranevad. Tõsi, sellel teel tuleb päris palju vaeva näha ja olla enda vastu valusalt aus. Peab tunnistama oma vigu ja nende tagajärgi, olema valmis neid kompenseerima ja võtma vastutus. Nõus, et see võib kõlada hirmutavana ja isegi võimatuna. Samas, kes iganes sellele teele on asunud, võib kogeda, et Jumal on teda saatmas. Enam ei tule iialgi tunda hüljatust. Ja mis on võimatu inimesele, on võimalik Jumalale.
Olgu see tõde ühtlasi vastuseks neile, kes kibestunult arvavad, et inimene ei saa muutuda. Sama maksab ka ligimese kohta. Ja nii on meil hea alus seada korda kõik lõhutud suhted alates inimese ja Jumala suhtest. Piisab eksinu usaldusest Looja, tema poja Jeesuse ja Püha Vaimu vastu. Issandas armastatud patune! Ära karda! Usalda Jumalat, tunnista talle oma vead ja ta andestab sulle ning kingib Püha Vaimu, et saaksid uue ja igavese elu! Aamen.
Jaanus Klaas,
vanglakaplan