Millal tuleb jumalariik?

Lk 17:20–24

Teise advendipühapäeva teema on „Sinu kuningas tuleb kirkuses“. Austades seda teemat tuleb küsida, kuidas me saame näha kirgastatud Kristust. Meile, tänastele kristlastele, on kirgastamise mäeks jumalasõna. Seega julgen arvata, et meile on antud head eeldused jumalariigi kohaloleku tajumiseks.

Kuidas ja millal tuleb jumalariik? See küsimus on erutanud väga paljusid inimesi juba enne meid ja küllap erutab ka tulevikus. Tänane evangeelium tõstatab olulise küsimuse kahe erineva, selgelt eristuva inimgrupi kaudu.

Esimeseks grupiks on variserid. Jätkem hetkeks kõrvale laialt levinud stereotüüp, et variserid on silmakirjatsejad. Variserid esindavad siin inimesi, kes tunnevad hästi jumalasõna ja tahavad selle sõna kohaselt ka elada. Kuidas see neil välja tuleb, on iseasi. Alati inimesed tahavad olla paremad, kui suudavad. Variserid on teadlikud, kuidas Jumalat tuleb karta ja armastada ja kuidas Jumal on tõotanud siis omasid hoida. See läheb neile korda. Nüüd, kui nad kuulevad Jeesuse õpetusi Jumala armastavast lähedalolekust, on loomulik, et nad küsivad Jeesuse käest, millal tuleb jumalariik. Kui nad teisiti käituksid, siis oleks see üleolev ja silmakirjalik. Variseride küsimus Jeesusele on aus ja see ei tähenda Jeesuse kiusamist. Ma võin eksida, aga selles olukorras julgeksin varisere võrrelda haritud ja endast lugupidavate inimestega, kes teavad enda väärtust, aga neil on põnev rääkida neid huvitavatel teemadel erakordsete inimestega. Millal tuleb jumalariik? Mida Sina, Jeesus, selle kohta ütled?

Variseride teadmised baseeruvad põhiliselt prohvetite poolt öeldul. See sõnum on aga nõudlik. Küllap sellises olukorras on kergem oodata, ka kõige vagamatel, mingit erilist ja selget märguannet Jumala kohalolekust, et neid nõudmisi väga tõsiselt võtta. Toon siinjuures teadlikult narri näite: vaadakem, kuidas me käitume koroonaviiruse hirmus. Teame, kuidas peaksime käituma, et viirusest hoiduda, aga ikka ootame valitsuse käsku ja korraldame isegi protestiaktsioone, et mitte oma vabadusi piirata. 

See, kuidas Jeesus variseridele vastab, ei vasta kindlasti nende ootustele. Jumalariik on teie sees. Jumalariik ei tule käsu korras, mille puhul alandlikud teenrid saaksid öelda, et seda käsku me oleme kogu aeg oodanudki. Jumalariik ei ole ka revolutsioon, mis pöörab kogu senise elukorralduse segamini, et luua alus siis millelegi seniolematule ja täiesti uuele. Jumalariiki tuleb otsida enda seest. Jumalariik on Jumala loomistöö iga inimese juures. Jumal puudutab inimese südant, äratades seal usku, lootust ja armastust. Jumalariik on positiivne kasvamine. Jumalariik on Jumala kirgastumine selle kõige ilusamas tähenduses.

Teiseks grupiks, kes jumalariigi tuleku üle oma pead vaevavad, on Jeesuse jüngrid. Jeesus on selleks ajaks juba mitu korda jüngritele rääkinud oma peatsest surmast ja ülestõusmisest. Kirja on pandud ka Jeesuse sõnad: „Aga ma ütlen teile, tõepoolest, siin seisjatest on mõned, kes ei maitse surma, kuni nad näevad Jumala riiki“ (Lk 9:27). Tähendab, jüngrid tajuvad, et on tulemas aeg, kui nende õpetajat ei ole enam nende keskel ja nad peavad üksi hakkama saama. Üksi usus püsimine on oma olemuselt hoopis teist laadi kui lihtsalt Õpetaja lähedusele ja eestkostele lootmine. Jüngrid elavad surve all, ebamääraste päevade ootuses. On loomulik, et nad tahavad saada Jeesuselt selgust tuleviku kohta. Jeesus ei eita jüngrite hirmu. Ta ütles neile: „Päevad tulevad, mil te himustate näha üht Inimese Poja päevist, ja te ei näe mitte! Siis öeldakse teile: vaata siin! või: vaata seal! Ärge minge ja ärge ajage seda taga!“

Kes meist ei igatse rasketel hetkedel tagasi möödunud aegu. „Kui veel saaks korraks, kasvõi üheks päevaks tagasi olukorda, mis meile on olnud olulise tähendusega ja mis on puudutanud.“ Eluga on aga nii, et mis möödas, see möödas. Ei saa elada minevikus, oluline on elada tänases päevas ja vaadata homse päeva tegemiste peale. Valmisolek saab olla ainult vaimne. Igasugune arvutuste tegemine, kaua me peame ootama või kaua me peame vastu pidama, tähendab tegelikult ju loobumist ja allaandmist. Nii otsime olukorrast väljapääsu. 

Ka jüngrite jaoks on varjatud viisil, vaimsel tasandil, jumalariik kohal. Kõik see, mida Jeesus ütles variseridele, on pädev ka jüngrite puhul. Usu erakordsus ja tugevus seisneb just selles, et me saame olla jumalariigis siin ja praegu. Jumalasõna on Jumala tegu ja sakrament on Jumala tegu. Meie teenime Jumalat ja Jumal teenib meid täiesti reaalselt. 

Jeesus aga ütleb, jüngrite poole pöördudes, sellele lisaks veel midagi väga olulist. Tasub oodata Inimese Poega omal päeval. Ka Jeesuse taastulemise ootus on üks osa jumalariigi saladusest ja täiusest. See osa on Jumala käes, aga see osa kirgastab meie aega. On, mida oodata.

Jüri Vallsalu,

Hageri koguduse õpetaja