Jumalariigi kodanikud riigi poliitikas

Esmaspäeval, 26. novembril oli kodanikupäev. Ellu kutsuti tähtpäev mõeldes 1918. aasta samale päevale, kui Maanõukogu võttis vastu määruse kodakondsuse kohta, milles määratleti ka Eesti kodaniku mõistet. Nüüdsel maailmakodanike ajastul tajume end arvatavasti üha vähem Eesti kodanikena, kas või lääne suunas riigipiiri ületades.
Eesti kodanikuks olemine tõuseb meie teadvusse aktiivsemalt rahvuspühal ja valimiste eel. Kodanikuks olemise juurde kuulub enesestmõistetavalt ka mure oma riigi ja ühiskonna käekäigu pärast, mis ajendab mõneski soovi otsustamises ja juhtimises osaleda. Söakate kodanike rohkusest annavad tunnistust pikad kandideerijate nimekirjad nii kohalike omavalitsuste kui ka riigikogu valimistel.
Kodanikustaatus annab meile õiguse riigi käekäigu üle otsustada ja seda kujundada. Aegade jooksul on riigikogus olnud ka keegi meie kiriku vaimulikest, kohalikes omavalitsustes on vaimulikud saanud aktiivselt kaasa rääkida. Kristlasi, ka kogudusetöös aktiivsust ilmutanud inimesi, osaleb riigi- ja omavalitsusorganite töös veelgi enam.
Koguduse ja kogukonna koostöö
Poliitikas osalemise vajadust põhjendavad arvatavasti kõik üsna ühtmoodi: soovitakse seeläbi mõjutada kogukonna elu. Kindlasti loodetakse ka nõnda süvendada koguduse ja kohaliku omavalitsuse koostööd ja kirikut seeläbi rohkem esile tuua ning tema tegevust laiemalt teadvustada.
«Selleks, et kogudusel ja kohalikul kogukonnal oleks juhtimise tasandil kõige otsesem side,» vastas peapiiskop Andres Põder, kes oli aastail 1999–2005 Pärnu linna volikogu aseesimees. Kihelkonna koguduse õpetaja, vallavolikogu esimees Rene Reinsoo peab loomulikuks, et kirikuõpetaja vaatab piirkonna elu laiemalt. «On loomulik, et vaimulik saab sõna sekka öelda oluliste otsuste langetamisel ning volikogu töös osalemine on ka hea võimalus laiemaks koostööks,» ütles Reinsoo Eesti Kirikule.
Ka ootused vaimulikule, kes volikogu töös osaleb, on vahest veidi erisugused, ehkki asjaosalised seda eriti teravalt ei tunneta. «Vaimuliku suhtes on kindlasti kõrgendatud ootused eetilisuse ja empaatia osas,» arvas Andres Põder. Sama kinnitab Rene Reinsoo: «Vast kõige enam eeldatakse ausust, aga seda on loomulik eeldada ju kõigilt poliitikutelt.»
Mingit erilist kohtlemist poliitikas osalenud vaimulikud pole täheldanud, küll aga on kolleegid tunnetanud vaimuliku distsiplineerivat kohalolu. «Mõnel koosolekul on juhtunud, et keegi sõnavõtjatest on öelnud vandesõna ja siis on vaadatud ehmunult vaimuliku poole. Olen siis öelnud, et mis te minu poole vaatate, vaadake tema poole, kes kõneles,» meenutab Märjamaa koguduse õpetaja Illimar Toomet vahejuhtumit volikogu koosolekult.
Rasked valikud
Koostöö edenemist ja positiivsust märgib enamik vaimulikke, kellega Eesti Kirik sel teemal juttu tegi. Oma kogemusi hinnatakse erinevalt, siiski pigem positiivselt, kui õpetlikke ja vajalikke. «Minule on see olnud väga õpetlik ja tänuväärne kogemus, mis on pakkunud nii rõõmu kui rahulolu,» täheldab Andres Põder.
Lootus teha oma kogukonna jaoks midagi maksimaalselt head ja vajalikku võib saada valusa tagasilöögi, kui puututakse kokku poliitikaga selle halvemas tähenduses. «Kogemus vallavalitsuse liikmena on pigem see, et liigagi tihti tuleb langetada valikuid väga halbade ja erakordselt halbade valikute vahel. Ja liigagi tihti tuleb langetada otsuseid valdkonnas, kus endal puudub sisuline pädevus. Taolised olukorrad muudavad küüniliseks ja kalestavad,» nendib Illimar Toomet, kes praeguseks on Märjamaa volikogust lahkunud.  
«Päevad ei ole vennad,» tõdeb ka Rene Reinsoo. «On olnud mitmeid rõõmsaid hetki, kuid vahel tekib ka küsimus, kas on mõtet aega ja energiat kulutada mõttetutena näivatele küsimustele.»
Ometi on need, kes halvemad päevad jõudnud ära kannatada, suutnud tagasilöökidest toibuda ja hoidnud silme ees kunagist õilsat eesmärki oma kogukonna käekäiku mõjutada. Ka Illimar Toomet ei kurda suhete jahenemise üle: «See ei ole muutnud häid suhteid vallamajas töötavate inimestega. Siiski tunnen, et vaimulikuna suudan korda saata enamat kui poliitikuna.»
Tahaks loota, et vaimulike ja koguduseliikmete osalemine ühiskonnaelus on paikkondade igapäevaelu rikastanud nii vaimses kui ka vaimulikus mõttes ja riik on uhke oma aktiivsete kodanike üle.

Lea Jürgenstein