Kas ka liturgia muusika osa ootab ühtlustamist?

Vaimulikud asuvad peagi vaagima EELK jumalateenistuse liturgia korraga seonduvaid küsimusi. Vastavalt piiskopliku nõukogu ettepanekule soovitakse ühtlustada EELK kogudustes kasutatavat liturgiat. 

Ajast aega on kirikulaulu ja liturgiat ikka uuendatud. Ka Gregorius Suur jäädvustas oma nime (muusika)ajalukku eelkõige jumalateenistuse korra ühtlustajana, millest sai oma nime ka gregooriuse koraal.

Hetkel on EELK kogudustes kasutusel enamasti kas 1996. aastal välja antud Agenda muusikalisa, n-ö roheline raamat, või 2010. aastal välja antud jumalateenistuste noodiraamat, n-ö punane raamat. Viimane sisaldab omakorda kolme erinevat muusikat, millest suuremat kasutust on leidnud missamuusika number üks. Kuid EELK kogudustes võib kuulda ka muid liturgilise muusika variante.

Liturgia korra ühtlustamise ülesanne on otseselt seotud uue lauluraamatu väljaandmisega, mis kõigi eelduste kohaselt peaks meieni jõudma 2025. aastal. Nagu „Kiriku laulu- ja palveraamatuski“ on jumalateenistuse kord ära toodud koos nootidega, nii see võiks olla ka uues lauluraamatus. Nii et aeg edasi liikumiseks võiks olla küps. Kuid siit järgneb minu kui kirikumuusiku jaoks küsimus: kas peaksime ühtlustama ka liturgia muusikaosa? Kuidas me seda teeme? Mis see muusikule ja koguduseliikmetele kaasa tooks? Kas muutuvad meloodiad või seaded? Helistikud või rütmid? Ja kui meloodiaid ühtlustada, siis kes otsustab, milliseid kasutama hakatakse? Siiani pole ei kirikumuusika liidus ega minu teada ka konsistooriumis neid küsimusi veel arutatud.

Kui tutvuda vaimulike konverentsile tehtud ettepanekutega, siis, soovimata süüvida vaimulike pädevusse kuuluvasse materjali, mõned muusikaga seonduvad küsimused siiski tekkisid. Näiteks kus võiks olla mälestuslaulu koht? Ei leidnud ka kantslisalmi laulmise võimalust, kuigi piiskopliku nõukogu ettepanekutes see kirjas oli. 

Kui arvestada, et jumalateenistuse korra ühtlustamise eesmärgiks on see, et igaüks saaks võimaluse end igas Eestimaa kirikus koduselt tunda, siis võiks ka liturgia muusikaline ühtlustamine igati teretulnud olla. Organistil, kes ainult ühes koguduses mängib või teeb koostööd ainult ühe õpetajaga, on lihtne vaimulikuga üks teenistuse kord kokku leppida ja seda kõikjal kasutada. Kui aga teenida erinevaid liturgia kordasid kasutavates kogudustes, siis võib segadust tekkida küll. Näiteks kas kirikukellade järel algab jumalateenistus vaimuliku tervitusega või orelimuusikaga? Kus on päevalaulu koht? Mida mängida kirikupalve vastusteks? 

Viljandimaal kolmes koguduses teenima asudes tuli harjuda ka kolme erineva liturgia kasutamisega. Isegi kui vaimulikud tuginesid Agendale, tekkis ikkagi erinevusi, olgu koguduse laulude asukohtades, kirikupalve vastuste arvus või muus. Siiski arvan, et muusiku jaoks ei ole niivõrd probleemiks erinevate liturgiliste komponentide ümberpaigutus, kuivõrd erinevate meloodiate kasutamine. Kui noot ees, saab sellegagi kenasti hakkama, aga kui teinekord pole jõudnud piisava kiirusega koraaliprelüüdi ja koguduselaulu nooti eest ära võtta, siis juhtus küll, et halleluuja sai harjumuse järgi, n-ö vale meloodiaga mängitud. Või mõni koguduse vastus. Päevalaulu asukohta täpsustan enne jumalateenistuse algust igaks juhuks siiamaani. 

Seega võiks jumalateenistuse liturgilise korra ühtlustamine ka muusiku seisukohast igati teretulnud olla. Samas, muusika on väga harjumustes kinni. Mida ikka aastaid või aastakümneid lauldud-mängitud, see on nii veres ja lihastes sees. Kui mingi liturgia osa asukohta saab hõlpsasti kirjalikust materjalist jälgida, siis muusikaosa meloodiate ümberõppimine võtab omajagu aega, eriti koguduseliikmetel.

Kardan, et liturgias kasutatava muusika ühtlustamine saab olema küllaltki keeruline ülesanne. Kuid eelkõige jääme vaimulike konverentsi tulemuste ootele. 

Tuuliki Jürjo,

EELK Kirikumuusika Liidu juhatuse esimees