Masing: oidu pyydes…

Uku Masingu (fotol) 96. sünniaastapäeva tähistati tema sünnikohas
Raikkülas ja Tartus, kuhu on sängitatud suurkuju põrm. Uku Masingu
Kolleegium esitles äsja trükist tulnud Tooma evangeeliumi tõlget.Kui ma saaksin uueks täheks,
Pagevaks ja valguskiireks,
Oh, kui kergelt elu läheks
Linnuteele tuhmeks viireks!
Näeksin, kuidas hetk on ime,
Tee nii pikk, et pole sihti,
Kuigi syda nukkerpime,
Oidu pyydes nutaks tihti,
Ehk ma mõistaks viimaks kõike…
Mis siis tuleb, eal ei taipa,
Aga viimse leegihõike
Sõlmin taeva pilvevaipa.

Uku Masingu (fotol) 96. sünniaastapäeva tähistati tema sünnikohas
Raikkülas ja Tartus, kuhu on sängitatud suurkuju põrm. Uku Masingu
Kolleegium esitles äsja trükist tulnud Tooma evangeeliumi tõlget.
«Inimesed ei ela samas maailmas. See, kes tähtedest teab hädapärast
vaid Põhjanaela ja Suurt Vankrit, ei ela sama taeva all tollega, kes on
võimeline märkama, et on süttinud noova. /…/,» on katkend dr Toomas Pauli artiklist «Juhatus Uku Masingu juurde», mille autor kirjutas oma õpetaja 75. sünnipäevaks, ent mis ilmus alles 1989. a.
Toomas Paul, Uku Masingu Kolleegiumi auliige, tunnistas Eesti Kirikule,
et ei leidnud toona avaldamise võimalust EELK Konsistooriumi
väljaandes, kuna Masing ei olnud piisavalt populaarne, küll aga võttis
kirjutise vastu Akadeemia peatoimetaja Ain Kaalep. On öeldud,
et Masing oli oma ajast ees, et kaasaegsetel oli teda vahel raske
mõista, et ta jäi kohati arusaamatuks ka oma luteri kirikus.
Viimasel aastakümnel on Uku Masingu «avastamises» suuri edusamme ette
näidata, tema kirjatööde publitseerimisega on süstemaatiliselt
tegev  Uku Masingu Kolleegium.
Läbi laulude
Tartus tähistati Masingu sünniaastapäeva kolleegiumi koosolekuga ning õhtuga Jaani kirikus, kus Masingu tekstidele laulsid Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann.
Anne Maasik meenutas Eesti Kirikule, et puutus Uku Masingu luulega
esimest korda kokku nõukogude ajal Vanemuises töötades: «Siis ei olnud
tema luulekogusid veel saada, aga Jaan Toomingal oli. Valisin algul
lihtsamaid tekste, näiteks d˛unglilindudest.» Maasik kinnitas, et
Masingu luuletused on hästi lauldavad ja nad kannavad väge, mis annab
impulsi nii kuulajale kui esinejale.
Uku Masingu Kolleegiumi vanem dr Kalle Kasemaa andis Eesti
Kirikule ülevaate kolleegiumi töösuundadest ning hetkeseisust.
Korraliselt kohtuvad kolleegiumi liikmed kaks korda aastas, tavaliselt
Masingu sünni- ja surma-aastapäeval. Põhikirjaliselt peetakse
olulisemaks Masingu pärandi korrastamist ning kirjastamist, ka
seistakse hea näiteks Masingute korteri majandamise eest Tähtveres.
Johannes Esto kirjastuses anti äsja välja Tooma evangeelium, mille Uku
Masing tõlkis kopti keelest 1971. a.  Lähitulevikku jäävad kopti
keelest Filiphose evangeelium ja manilaste laulud ning ladina keelest
raamat Hironymose kuulsatest meestest.
Kirjastus Ilmamaa annab välja Masingu «Luule» 6. köite, millega saavad
avaldatud kõik Masingu tervikkogud, toimetamise ja avaldamise järge aga
jäävad veel ootama lahtistel lehtedel luuletused, millest Kasemaa
hinnangul saaks mitu raamatut.
Eriti mahukas teos, artiklikogu «Masing ja Piibel» pakub 500
leheküljega Masingu kirjutisi nii Vana kui ka Uue Testamendi teemadel
ajavahemikul 1930–1982. Kokkuvõtmist ning toimetamist ootavad Masingu
kirjatööd folkloori alal. Kasemaa sõnul on rohkelt tehtud, ent tohutu
tööpõld seisab ees, et Uku Masingu pärand tulevastele põlvedele
säilitada.
Laupäeval Raikkülas
Andres Lepiku ning Margus Mikomägi suur projekt «Uku Masingult ja Uku Masingule» – laulud, lood ja luuletused sellistelt tuntud esinejatelt nagu Kärt Johanson, Sofia Joonas, Anne Maasik, Tõnis Mägi, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas, Heikki-Rein Veromann, Jaak Johanson, Mart Johanson, Riho Sibul ja Kalev Kask – pidi algselt toimuma Masingu sünnikoha lähistel Paka mäel. Muutunud ilmastikuolude tõttu lauldi Raikküla rahvamajas.
Idee autoriteks ning teostajateks olnud teatri taustaga Andres Lepik
ning Margus Mikomägi kinnitasid Eesti Kirikule, et etendus kulges
loodetud headuses: «Õhus oli väge ning masinglikku vaimsust.»
Aasta pärast on meestel plaanis Uku Masingu sünniaastapäeva juba
märkida näidendiga ja ehk siis õnnestub kasutada loodus- ning
muinsuskaitse all olevat Poku mäge, mis väidetavalt oli
muinaseestlastel koosolekute pidamise paik ja kust on murtud paasi
Rapla kiriku ehitamiseks.
Elas üks kord – raske uskuda
Võimatu on Uku (kuni 1937. aastani Hugo-Albert) Masingu pärandi
tähtsust üle hinnata. Pigem tõrgub mõistus faktist, et üks inimene nii
mahuka tööga valmis on saanud, et Looja kellegi meie keskelt nõnda
erikülgse andekusega üle kallas. Ehk nagu keegi tabavalt täheldas:
raske uskuda, et ta elas üks kord.
Usundiloolane, teoloog, luuletaja, tõlkija, filoloog, kunstnik,
äärmiselt mitmekülgsete vaimuannetega inimene Uku Masing (1909–1985)
õppis 1926–1930 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, mille lõpetas Vana
Testamendi ja semi filoloogia magistri kraadiga, 1933–1940 oli samas
usuteaduse õppejõud, 1937. aastast võrdleva usundiloo professor.
Õpetas Tartu Ülikoolis ja hiljem Usuteaduse Instituudis (Usuteaduslik
Kõrgem Katsekomisjon) heebrea, süüria, araabia ja sumeri keelt, Vana
Testamendi teoloogiat, Iisraeli rahva ajalugu, usundipsühholoogiat,
polüneesia usundit, eesti-soome muinasusundeid, taoismi, budismi, maia
kultuuri ja usundit, juudi müstikat, Liivimaa kirikulugu…
Masing luges vabalt ladina, kreeka, sanskriti, tiibeti, pärsia, kopti,
kõiki semi, germaani, romaani, slaavi, soome-ugri, samojeedi ja
polüneesia keeli, türgi keeltest oskas jakuudi ja tšuvaši, kaukaasia
keeltest vainahhi, draviidi keeltest tamili ning jaapani keelt.