Mitmekülgne vend
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Portreelood / Number: 23. november 2005 Nr 48 /
23. oktoobril täitus aasta, mil saadeti
viimsele teekonnale kirikuõpetaja teoloogiaprofessor Evald Saag.
Üks saatjaist ütelnud: «Eks see ole kui
viimane tänuavaldus pikal eluteel tehtud väärika elutöö eest ka pärast viimset
lahkumist.»
Nende ridade kirjutaja tunneb seda
omapärasel viisil. Esiteks haiguse, kõrgest east (90) tingitud hädisuse tõttu
ei saanud ma minna kallist ärakutsutut Evaldit saatma Rapla kalmistule ega teha
järelehüüet. Need read on öeldud lahkumismõtteist ja teistelt kuulduist.
Meil vaimulikel-õpetajail on terminid, mis
kõlavad sarnaselt, ent tähenduslikult on siiski erinevad. Üks taoline sõna on
«vend». Seda tahan kasutada Evald Saagi kohta. Ma ei tea, kas Evaldil oli
elavat venda. Tal oli küll elatanud õde, kelle arstist tütar käis ülemöödunud
aastal minu kodulinnas Tõrvas pakkumas oma erialast abi.
Evald Saag oli meie õpetajaile ametivend.
Minule oli ta rohkem – oli akadeemiline vend. Vanade akadeemiliste
traditsioonide järgi oli ja on akadeemiliseks vennaks see, kes noormehena on
valinud seltsis ühe vanema «venna», ja kui temal on mitu taolist nooremat
kaasvõitlejat, seltsi liiget, siis need on akadeemilised vennad. Nii
nimetatakse üliõpilasi kui ka korporatsiooni liikmeid. Lahkunud Evald Saagile
laulsid vennad haua kaldal. «On vendadest meilt lahkunud üks siit ilmast ja
suikund külma surmale… Me pisarail rahu soovime, veel venna vaikse hauasse.»
Evald – ta oli koolivend Võru Ühisgümnaasiumi õpilastele, ka mulle. Samasse
klassi kuulujaile klassivend.
Eesti endiste seaduste järgi kuulus ta omal
ajal Kaitseväkke. Selle lõpetanud, anti sõjaväeline auaste – ülendati
ohvitseriks. 18aastase gümnaasiumiõpilasena kuulusime Kaitseliitu, võisime
kanda sõjaväe vintpüssi. Nii kuulus Evald Saag «vennana» mitmesse osadusse.
Kuhu
kuulub ta nüüd, «kus on ükskord viimne ase matkast väsind rändajal»? Teame,
tema maisel kehal on viimne ase juba aasta Rapla armastatud kodumullas, teda
armastanud kahe abikaasa vahel. Evald Jumala teenijana teadis ka teist, igavest
aset «Ükskõik kus mullas puhkad, sama taeva alla saad». Ta on Jumala taevas.
Valter Vaasa,
praost emeritus
