EK vaatab tulevikku

Möödunud nädal tõmbas käima kevadise sinodihooaja. Kaheteistkümnest praostkonnast kümnes toimub praosti valimine. Lisaks abipraosti ja praostkonnaüleste töötegijate valimine. 

Algatuse au oli Tartul, aga kohe järgneval päeval istusid kokku Tallinna praostkonna sinodisaadikud. Peapiiskop võttis mõlemast sinodipäevast osa. Tema sõnavõtt, nagu ikka, pälvis tähelepanu. Tavapäraselt olid sellesse koondatud mitmed, nii konkreetset kirikupiirkonda kui ka kirikut tervikuna puudutavad küsimused. Teistest põhjalikumalt vaagis ta aga kahte teemat: noorte kaasamist kirikusse ning ajalehe Eesti Kirik rolli tasakaalustatud informatsiooni vahendajana ning lehe jätkusuutlikkust 100. aastapäeva künnisel.

On mõistetav, et kirikulehe ajakirjaniku tähelepanu hõivas eriti Eesti Kirikuga seonduv, ent ka noorte teema. Mõneti on need kaks kaude ühendatavad – et kestaks Eesti Kirik, selleks on vaja kirikusse noori. Noori, kes ühel päeval asuks eelkäijate põlvkonnast vabanevatele kohtadele. Kui meie keskmine lugeja on vanuses 40+ ning aastast aastasse tellijate hulgas on arvestatav hulk küpsema ea esindajaid, siis peame ettevaatavalt lootma, et neile on juurdekasv tulemas. Just tänased kirikunoored, pühapäevakoolist leerirühmadesse sirguvad koolinoored võiksid selleks potentsiaaliks olla. 

Tõsi, tüüpiline noor ei pruugi kirikulehest just palju paeluvat leida, aga eluküpsemaks saades võib seesama lehesisu teda huvitama hakata ning temast uue põlvkonna Eesti Kiriku lugeja teha. Sellises lootuses planeerib toimetus oma tulevikku. Visiooni aluseks on seisukoht, et kirikuleht peab ilmumist jätkama. Esialgu kindlasti (ka) paberil, aga pikemas perspektiivis vähemalt veebis. Igal juhul rütmis, mis on omane nädalalehele. Nii nagu kirik evangeeliumi kuulutajana ja sakramentide jagajana juhindub Issandalt saadud misjonikäsust, lähtub ka toimetus väljakutsest, mis sõnastati sajandi eest Eesti Kiriku ilmuma hakkamisel. Me tajume vastutust, mille võtsid kirikulehe toimetajad sada aastat tagasi. Nii nagu nemad, nõnda ka meie tänases toimetuses püüame teha endast oleneva. Et uudised kirikuelu sündmustest ja aktuaalsetest teemadest jõuaks tasakaalukas võtmes huvilisteni. Leht kutsub lugeja kirikusse, avades talle jumalasõna ning vahendades vaimulikke mõtteid. See on missioonist kantud tegevus, milles puudub omakasu ning mis on orienteeritud ligimest teenima.

Kui peapiiskop toonitas, et kiriku ülesandeks ei saa olla leppida status quo hoidmisega, vaid et tuleb igal juhul edasi liikuda, siis see seisukoht on ka kirikulehel. Meiegi toimetuses teame, et see, mis tõi meid tänasesse, ei pruugi viia jõudsalt homsesse. Et teha lugejat kõnetavat lehte, selleks on vaja lakkamatult uurida auditooriumi ootusi. Peame kalliks tagasisidet, mida edastatakse e-kirjade ja telefoniga, olulised on kõik need ajakirjanikul „nööbist võtmised“. Neist nopetest loome terviku ja kindluse sihil püsimiseks. 

Ei tohi karta muutusi. Kui need tunduvad vajalikud. Ka sellele viitas kirikupea oma sinodikõnes. Ta ütles, et räägib eelkõige väikestest muutustest, viidates printsiibile, et muutusi ei peaks pelgama. Väga meeldis, kui ta nentis, et edasi liikumine võib tuua kaasa vigu. Et tegijal juhtub ja ka kõige paremini planeeritu ei pruugi alati täkkesse minna – seda kogeb aeg-ajalt küllap iga inimene, aga päris tihti on see esil lehetegemise töös. Leides Eesti Kirikust faktivea ei pea arvama, et see on trükimusta teadlikult tekitatud. Ei, seda on püütud vältida, aga – tegijal juhtub.   

Eesti Kirik valmistub juubeliaastaks. Kuulutame selle avatuks 1. detsembril, uue kirikuaasta künnisel Eesti Kiriku päevaga Tallinnas. Hetkeplaan on pidada tänujumalateenistus ja konverents. Tahaksime koos olla oma lugejatega. Advendiajast algav juubeliaasta tõotab mitmeid ettevõtmisi, aga üksikasjalise planeerimise üle on pidukomisjon veel nõu pidamiseks maha istumas. Juubeliaastasse soovime astuda uuendatud kodulehega. Kodulehe praegune versioon on üle 20 aasta vana ja juba ammu ajale jalgu jäämas. Me loodame kodulehe uuendamisega seotud kulud katta sponsorluse korras. Loodame, aga peame olema valmis omaosaluseks. Et vajalikku kapitali hankida, plaanime kampaaniat „Üks euro iga Eesti Kiriku aasta eest“. Peame silmas mitte 33 aastat tagasi taas ilmuma hakanud Eesti Kirikut, vaid Eesti Kirikut, mille proovinumber ilmus advendiajal 1923, sada aastat tagasi. Kui kõik EELK kogudused oma kirikulehele juubelikingituseks 100 eurot teeks ja võib-olla ka mõned hea tahtega annetajad, siis võiksime juubeldada värskema kuue saanud kodulehega küll!

Rahulikku paastuaja jätku ja rõõmu alanud kevadest!  

Liina Raudvassar,

peatoimetaja