Kas peame olema vagad, täielised või täiuslikud?

Emakeelepäeval, 14. märtsil olin üks nendest, keda president Alar Karis oli kutsunud Kadriorgu lugema ette üht oma lemmikraamatut. Otsustasin lugeda Piiblit. Kas mul oma kutsumusest lähtuvalt olekski sobinud lugeda midagi muud? 

Iga järgmine põlvkond vajab uut piiblitõlget. Emakeelepäev andis võimaluse tõmmata piiblitõlke vajadusele avalikkuse tähelepanu. Seepärast lugesin esmalt ette 1739. aasta esimesest eestikeelsest piiblitrükist kõige esimese peatüki maailma loomisest. Ja seejärel hetkel meie kirikus ametlikult kehtivast 1997. aasta piiblitõlkest armastuse ülemlaulu apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele, 13. peatükist. Kui olin mulle määratud 10 minutit lugemist lõpetanud, sõnasin kohalolnuile ja veebi teel lugemise jälgijaile, et kahte tõlget võrreldes saab igaüks vastuse küsimusele, kas vajame aeg-ajalt uut piiblitõlget või oleks võinud ka leppida kõige esimese trükivalgust näinud tõlkega pisut vähem kui 300 aasta eest.

Selles, kuidas keel ja meel ajas muutuvad, võime veenduda varasemate tõlgete arhailist sõnakasutust imetledes. Ometigi teame, et omas ajas olid need tõlked võimalikest parimad. Tõlgete ja tähenduste muutumist võib illustreerida väga paljude kirjakohtade võrdlemisel läbi aja. Rääkides püüdlusest anda tõlke kaudu edasi võimalikult autentne sõnum ja originaalilähedane mõte, võiksime võtta näitena võrdluse alla Jeesuse sõnad mäejutluses: Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik (Mt 5:48). 

1739. aasta Anton Thor Helle tõlgitud esimeses eestikeelses piiblitrükis kõlab see lause nii: Sepärrast peate teie täieste waggad ollema, nenda kui teie Issa, kes taewas on, täieste wagga on. Veel 100 aastat hiljem ei olnud see sõnastus muutunud, sest uue tõlkega piiblitrükk puudus. Kuid 1939. aastal eestikeelse Piibli 200. aastapäevaks ilmunud juubelipiiblist leiame juba kaasajastatud tõlke, kus Jeesus sõnab puhtas Pätsu-aegses eesti keeles: Seepärast olge täielised, nõnda kui teie taewane isa on täieline. Kolmkümmend aastat hiljem, 1968. aasta piiblitõlkes, kuuleme Jeesust meid kõnetamas sama lausega juba uues sõnastuses: Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik. Samas sõnastuses jätkas Jeesus kõnelemist 1989. aasta piiblitrükis Toomas Pauli tõlkes, nagu ka praeguses ametlikus 1997. aasta piiblitõlkes. 

Seega, 280 aastat tagasi kutsus Jeesus meid umbes olema täiesti vagad, 80 aastat tagasi olema täielised ning poole sajandi eest hakkas Jeesus meilt nõudma täiuslikkust. Mis siis nende aastasadade ja -kümnetega muutus, et vaga olemisest saab täiuslikkuse ideaal? Kas muutus Piibel? Muutus maailm? Eesti keel? Meie ise? 

Piibel jäi Piibliks, ja keegi ei võtnud sellest ära ega pannud juurde ühtegi sõna, nagu Ilmutuse raamatu autor tegemast hoiatab (Ilm 22:18–19). Ometi miski muutus ja tõlge jäi ajale jalgu. Raske on sõnastada täiuslikkuse definitsiooni. See on miski, mis on normikohane. Seda ei saa enam parandada ja seda ei pea enam muutma. See on valmis ja sellisena täiuslik. Piibel originaalkeeltes Püha Vaimu poolt inspireerituna on valmis – on täiuslik. Kuid ükskõik kui hea ka mõni tõlge valmimise hetkel on – aja kulgedes see ikkagi aegub. „Parim enne“ tähtaeg saab ümber ja vajame värsket – tähenduse poolest täiuslikkusele võimalikult lähedast uut tõlget. Vaja on tõlget, mis kõnetaks ka järgmist peale sirguvat põlvkonda, kuid ei muudaks pühakirjas edastatud mõtete ja sõnumi tähendust. Iga inimese poolt tehtud või valmistatud asi saab aja jooksul areneda veel paremaks, seda saab muuta veel funktsionaalsemaks, veel ilusamaks. Jeesus asetab aga ülal näitena kasutatud mäejutluse mõttes meie ette ka üldisemalt ülesande, mille täitmine on juba eos võimatu. Läbi erinevate eestikeelsete piiblitõlgete on Jeesus tahtnud, et saaksime ka ise sama vagaks, sama täieliseks, sama täiuslikuks, kui on Isa taevas.

Milles seisneb Isa täiuslikkus? Kindlasti mitte selles, et olla kinni kirjatähes ning tunda-teada käske ja seadusi. Jumala täiuslikkus väljendub selles, et tema armastus on kõikehõlmav ega ole valiv. Kui suudame ka ise oma armastusega nõnda ümber käia, oleme jõudmas väga lähedale täiuslikkusele. Apostel Paulus kirjutab: Aga üle kõige olgu armastus – see on täiuslik side! (Kl 3:14). Jumala sõna tõlkimine ja sealt edasi tõlgendamine õnnestub hästi siis, kui teeme seda pühendunud armastusega.

Urmas Viilma,

peapiiskop