Suvi meelitab loodusesse laulma 1. osa

1.
Juuli ja august on Eestimaal ikka olnud parim aeg laulupidude ja -päevade pidamiseks. Ei olnud ka 1934. aasta selle poolest erandlik.

Praostidest juubilarid
Nii mõnigi kirik Eestimaal pidas juulis vajalikuks meenutada seda etappi oma ajaloost, mil seal töötas õpetajana emeriitpraost Friedrich Wilhelm Ederberg. 1. juulil (ukj) oli tema 75. sünnipäev. Pärit oli ta Virumaalt Haljala kihelkonnast. 1879–1883 õppis usuteadust Tartu ülikoolis, prooviaasta tegi Vändras õpetaja Sokolovski juures, kus temast sai 23. juunil 1885 ka koguduse abiõpetaja. Samal aastal valiti ta Saaremaa Kaarma kiriku õpetajaks, 1902–1926 jutlustas Kambjas, olles ühtlasi 1919–1926 Võru praost, 1926–1929 aga Valga praost.
Viimased kuus tööaastat tegutses ta Tallinna Kaarli vikaarõpetajana. Õpetaja Ederbergi eriliseks teeneks oli 45 aastat kestnud töö kirjanduspõllul. Ta oli kirjutanud vaimulikke ja õpetlikke jutu- ning kooliraamatuid, oli aidanud kirjutada «Meelelahutajat», olnud Eesti Postimehe Misjonilehe toimetaja ning töötanud lauluraamatu ja Piibli keeleparandamise komisjonis.
Juubeleid oli juulis teisigi. 7. juulil (24. juunil vkj) sai 60aastaseks Suure-Jaani kuulsast köstrite ja koolmeistrite Kappide suguvõsast pärit Tallinna praost ja Kaarli kiriku õpetaja Aleksander Kapp. Algõpetust sai ta muidugi oma isa Joosep Kapi juhendamisel, 1892 jäi seljataha Viljandi gümnaasium ja 1902 Tartu ülikooli usuteaduskond.
1904 õnnistati ta Peterburi Jaani kiriku abiõpetajaks, 1906. a maikuust oli ta Tallinna Pauluses ja alates 14. oktoobrist juba Kaarlis, lisaks usuõpetaja amet pealinna koolides. 21. juunil 1927 oli temast saanud Tallinna praost. Konsistooriumi assessorina oli ta asendanud piiskop J. Kukke tema haiguse ajal.

Väärikas eas pühakojad
8. juulil tähistati ühe vanima Eestimaa pühakoja Paistu kiriku 700. aastapäeva. Mõistagi oli selleks puhuks kirik värskelt remonditud. Alates 1926. aastast teenis siinset 6000-liikmelist kogudust õpetaja M. Vaher. Sündmust austasid oma kohalolekuga piiskop Rahamägi ning õpetajad Tallinnast, Rõngust ja Viljandist.
Pärast oreli eelmängu kõlas vägevalt koraal «Issand, mu Jumal, Sind tahan ma lauluga kiita». Piiskopi tervituskõnele järgnesid koorilaulud ja pihitalitus Rõngu õpetajalt Hansenilt. Esinesid ka solistid prl-d Mark ja Laarmann.
Eriti üllatas kogudust Tallinna Jaani õpetaja Kubu palvelaul, mille ta esitas «haruldaselt koolitatud häälel». Jumalateenistus lõppes ühislauluga «Jumal, vägev valitseja».
See polnud aga veel kõik. Järgnes kontsertaktus kirikla pargis, mille avas õpetaja M. Vaher. Tähelepanelikult kuulati õpetaja Westren-Dolli kõnet rootsiaegsest kirikuelust, millele lisasid meeleolu koorilaulud. Lõpuks kõlas ühiselt «Õnnista ja hoia». Juubelipäev jätkus koosviibimisega õpetajamajas.
Ka Palamuse kirik sai 700aastaseks. 18. augusti õhtul toimunud jumalateenistusel püüti jäljendada omaaegset katoliku liturgiat: kasutati ladina keelt ja tollaste preestrite riietust. Teenisid õpetajad prof Tennmann, Hiiemets ja Kerem. Pühapäevasel teenistusel kõneles piiskop Rahamägi, jutlustas praost Rutopõld, kõlas koorilaul ning esinesid solistid Elli Stukis ja Ina Sultson. Sündmusest oli osa saama tulnud 1500 inimest.
12. augustil tähistati Pärnu-Jakobi kiriku 400. aastapäeva, mille altar pärines aastast 1793. Päev algas pasunakoori mänguga kirikutornist. Jutluse ütles praost Grünberg. Vaimulikul kontserdil esines Tori-Suigu ühendkoor köster Habichti juhatusel. Vaheldust pakkusid laulusolistid prl Stamm Türilt ning prl-d Noodaperad Pärnust. Orelil mängis Meta Tari.
Hargla kirik nii vana polnud, kuid 240 aastatki andis põhjust orel korda teha ja üle häälestada. 22. juulil oli siin sel puhul kontsertjumalateenistus solistide osavõtul. Jutlustas õpetaja A. Abel Rakverest.
Narva Aleksandri kirik säras elektrituledes 26. augustil. Pühakoda oli saanud 50aastaseks. Lisaks tavalisele hommikusele pidulikule jumalateenistusele oli siin pärastlõunal kontsertjumalateenistus, kus esines koor köster A. Lucki juhatusel ja Paul Pressnikoffi käe all kõlas kiriku suur 32 registriga orel.
Mõisaküla oli aga saanud endale hoopis uue kiriku. 22. juulil oli selle pühitsemine. Juba kaugelt tervitas nii maan­teed kui ka raudteed pidi tulijaid võimas pühakoda oma sihvaka torniga. Jumala õnnistust kogudusele paludes avas piiskop kiriku peaukse. Pidulikust jumalateenistusest võtsid osa kohaliku tuletõrje ning muusika- ja haridusseltsi koor hr-de Miilbergi ja Kanteri juhatusel.

Rohkesti laulupäevi 
Ülemaaline meeslaulupäev 15. juulil tõi Pärnusse kokku tuhandeid inimesi üle terve Eesti. Pidustused algasid säravate jumalateenistustega, elustades meie laulupidude vanu traditsioone «ning aidates ka kiriklikke ringkondi uuesti ligindada laulupidudele», nagu kirjutab Muusikaleht.
Esmakordselt peeti laulupeo jumalateenistust Pärnu Issandamuutmise kirikus, kus peale oma hea kirikukoori, mida juhatas preester T. Dubkovski, esines H. Zirnaski juhatusel tegutsev Viljandi Helikunsti Seltsi meeskoor, kuna ülempreester J. Ümarik soojade sõnadega jutlustas laulu osast eestlaste elus.
Vaevalt lõppes jumalateenistus Issandamuutmise kirikus, kui algas pidulik talitus Eliisabeti kirikus, kuhu oli kogunenud paar tuhat inimest. Siin pidas päevakohase jutluse praost Grünberg, käsitledes laulu mõju piibliaegadest meie päevini. Muusikat tegid Tartu Peetri koguduse 1. pihtkonna meeskoor Leo Wirkhausi juhatusel ning Otepää Meestelaulu Seltsi koor A. Krentsi taktikepi all.
Ka Pärnu saksa kogudus elas päevale kaasa. Nikolai kirikus täiendas jumalateenistust esmakordselt Eesti laulupeost osavõtva saksa koorina Tallinna «Liedertafeli» 80-liikmeline meeskoor. J. Gohsi juhatusel esitati kaks ilusat laulu, millest üks oli Konstantin Türnpu «Kyrie». Laulupäev ise algas aga Enn Võrgu uue koraaliga «Eks teie tea». Juhatas Juhan Simm.
Võru-Valga-Petserimaa laulupidu 1. juulil algas Enn Võrgu lauluga «Looja vägevus», mida juhatas K. Pütsepp. Kuigi lauljad tegid, mis suutsid, ei pääsenud see mõjuv laul siiski maksvusele, sest puudu oli laulupeoks nii hädavajalik laululava. Ühel ajal Võru-Valga-Petserimaa laulupeoga korraldas aga Võru apostlik õigeusu kogudus ja Võrumaa praostkonna nõukogu kirikus vaimuliku laulupäeva, kus esinesid solistid pr N. Urgard ja prl Ada Juurup ning ühendkoor. Juhatas Nikolai Kokla.
29. juulil oli vaimulik laulupäev Jõelähtmes. Hommikusel kontsertjumalateenistusel jutlustasid külalistena õpetajad Järve Laiuselt ja Sternberg Tallinnast. Vaatamata lühikesele ettevalmistusajale läks kontsert korda. Koore juhatasid Kuusalu köster Mürk, Randvere köstri kt Pere ja Kallavere algkooli juhataja Alber. Puhkpilliorkestrit juhatas Kivimägi Raasikult.
Erakordselt ilusa ilma tõttu olid 5. augustil koguduse korraldatud Laiuse VI laulupäevale kiriku pargis kohale tulnud kõik 18 segakoori ja 5 puhkpilliorkestrit. Hommikusel kontsertjumalateenistusel kirikus jutlustas L. Raudkepp, esinesid ühendsegakoor, prl L. Kat­zin soololauludega ja organist Pastarus. Kirik oli rahvast tulvil. Laulupidu algas koraaliga «Ärgake». Peokõne pidas Laiuse endine õpetaja J. Kõpp. Koore juhatasid R. Stahlberg ja Pastarus, puhkpilliorkestreid M. Lall ja A. Luning.
Laiusel juhtus muudki huvitavat. 22. juulil oli siin koguduse noortepüha. Jutlustas praost Rutopõld. Kõlasid soolo- ja koorilaulud ning viiulipalad.
22. juulil olid vaimulikud laulupäevad ka Pärnumaal Toris ja Tartumaal Puhjas. Algasid need kontsertjumalateenistusega kirikus, millele järgnes laulupidu vabas looduses. Kõnelesid mag Taul Tartust ja õpetaja Jürgenson Vigalast.
(Järgneb.)
Mati Märtin