Maarjapäev kutsub meid mõtlema Jeesuse emale

Paastumaarjapäeval tahame taas meenutada Jeesuse ema Maarjat, kes on aeg-ajalt jäämas oma kuulsa poja kõrval unustuse hõlma. Teenimatult, sest paastumaarjapäev (25. märts) on päev, mil pandi alus tema poja sünnile. Täpselt üheksa kuud enne jõule külastas Maarjat ingel Gabriel ja kuulutas, et ta jääb lapseootele Pühast Vaimust (Lk 1:26jj).
Sellal kui ortodoksi ja katoliku kirikutes austatakse Neitsi Maarjat kõrgelt, on protestandid skeptilisemad ega tahaks Jeesuse kõrval näha kedagi teist. Kuid juba teoloog ja kirikuõpetaja Harald Põld viitas eesti rahvatarkusele: «Kui ei ole Maarjapäeva, siis ei ole jõulusid!»
Praegu näib, et jõulud on muutumas lihtsalt suureks peoks, millel on Jeesusega üha vähem pistmist. Alguse sai see hoolimatusega Maarja suhtes – esmalt tõrjuti ema, seejärel poega.

Tagasihoidlikult nimetu
Maarja on aga tagaplaanil juba Uues Testamendis. Isegi tema imelisest käima peale jäämisest räägitakse ainult paaris kohas. Kuid sarnaselt talitas ka Jeesus oma imetegude puhul: ta käskis neist võimaluse piires vaikida. Jumala saladuste liigvarajane avaldamine võib ohustada nende täitumist, põhjustades vaenujõudude rünnaku (mõelgem Petlemma lastetapmisele või Jeesuse ristilöömisele). Ka Maarjast ja temaga seotud imelistest sündmustest ei pruukinud kristlaste laiad hulgad esialgu (konspiratiivsetel kaalutlustel?) teadagi.
Tagasihoidlikkust Maarja suhtes paistab jagavat ka Paulus. Miks räägib apostel «naisest», mitte neitsist, nimetamata Maarjat nimepidigi? Aga nii talitas juba Jeesus, kes ei räägi palju oma emast ega kõneta teda ka kusagil nimepidi.
«Mis on sul minuga asja, naine?» (Jh 2:4). «Naine, vaata, su poeg» (Jh 19:26) – nii ütleb Jeesus oma emale. Paulus aga ütleb sarnaselt Jeesuse kohta: ta on sündinud «naisest». Tagasihoidlikkust ilmutab apostel ka muil juhtudel: ta ei nimetagi naisi, kes avastasid Jeesuse tühja haua. Ja viidates Issanda eeskujule tunnustab ta naiste tagasihoidlikku vaikimist koguduses (1Kr 14:33–37).

Naisest sündimisest kõneldes
On vaieldud, kas Paulus mõtles ikka «neitsist» sündimist, sest otsesõnu ta kõneleb ju naisest sündimisest. Kuid selleks pidi tal olema põhjust, sest Piibli keelepruugis sünnitavad reeglina mehed – naised «toovad ilmale».
Kohe Uue Testamendi alguses seisab originaalis: Aabraham sünnitas Iisaki, Iisak sünnitas Jaakobi jne (Mt 1:1jj). Vahel kõneldakse Piiblis küll ka naisest sündimisest, et rõhutada inimelu haprust (Ii 14:1, Mt 11:11), kuid Paulusele on põhiline, et Jumala Poeg sündis «Seaduse alla», s.t Iisraeli rahva sekka. Iisraeli patriarhaal­ses ühiskonnas kehtis aga peamisena meesliin, mistõttu oleks apostel ilmselt osutanud Jeesuse maisele isale, juhul kui ta oleks eeldanud tema olemasolu.
Kõneldes naisest sündimisest järgib Paulus ka Vana Testamenti. Jeesuse sünni ettekuulutuse hilisemates tõlgetes seisab küll lause: «Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja» (Js 7:14). Heebreakeelses originaalis on aga seal «noor naine» (alma), kes sisuliselt on küll neitsi (mõeldud on neiut enne abiellumist), kuid mida alles kreeka keelde tõlgiti otse «neitsina» (Mt 1:23).
Samuti öeldakse Eevale paradiisiaias antud ettekuulutuses, et just «naise seeme» on see, mis purustab mao (kuradi) pea (1Ms 3:15). Paulus kasutab küll Jeesuse kohta ka nimetust «Aabrahami seeme», mis kreeka keeles kõlab eriti ilmekalt (Aabrahami sperma), kuid samas nimetab ta ka pagankristlasi Aabrahami seemneks (või sooks) – mida nad ju otseselt (sperma järgi) ei ole (Gl 3:16,29).
Seega on kuulutuses, et «naise seeme» purustab mao pea, viidatud teatud murrangule, sest meesliini siin ei arvestata.

Ainsaks Isaks oma Pojale
Kui keegi nüüd arvab, et allakirjutanu soovib «tõestada» neitsistsündi, siis pole see õige. Meil tuleks aga austusega (mitte põlgusega) suhtuda neisse, kes austavad Maarjat ja usuvad tema neitsilikkust – seda tegi muide ka Martin Luther.
Ilma Maarja ainulaadse sünnitamiseta pole varsti ka Jeesuses midagi nii ainulaadset, et ta võiks olla teeks Jumala juurde, nagu mõistab teda terve Uus Testament ja kogu traditsiooniline kristlus.
Maarjapäev kutsub meid taas mõtlema Jee­suse emale, kes ehtnaiselikult tegutseb kannatlikult ja mõjukalt ka unustuse hõlmas. Kuid Maarja elab ja temaga arvestab suurem osa kristlastest, kogu ortodoksi ja katoliku maailm. Praegusel ajal, mil otsime ühendust erinevate kristlike rühmituste vahel, maksab meenutada ka nimeka saksa piibliteadlase Klaus Bergeri sõnu: «On ilmne, et oikumeeniline tee kulgeb üle Maarja!»
Küsigem veel lõpuks ka Pauluse kohta: kuidas ta ikka mõtles väidet, et Jumal «läkitas» oma Poja, kes sündis naisest? Poeg oli taevas koos Isaga (Fl 2:6jj, 1Kr 8:6) ja kui ta inimeseks sai, siis säilis erinevus Aadama järglastest: «Esimene inimene oli maast muldne, teine inimene oli taevane» (1Kr 15:47).
Taevase inimesena ilmus Kristus üksnes «patuse liha sarnasuses», olles ilma patuta ega olnud ka «jõuetu liha tõttu» (Rm 8:3, 2Kr 5:21). Kas pole siiski õigus neil, kes ütlevad, et mehele ei ole siin algusest peale ruumi Jumala Isa kõrval?
See on igatahes kristlaskonna tunnistus vanakiriku aegadest peale, mida väljendatakse ka luterlikes usutunnistuskirjades, «et neitsi Maarja ei kandnud ega sünnitanud ainult paljast ja puhast inimest, vaid tõelist Jumala Poega, mistõttu teda nimetataksegi õigusega Jumalaemaks ja mida ta tõepoolest ka on» (Konkordiavormel, Epitome VIII A7).
 Õnnistatud Maarja-päeva kõigile!
Arne Hiob

Jeesuse sünni ettekuulutus
Aga kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea külla, mille nimi on Naatsaret, neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega. Selle neitsi nimi oli Maarja. Tema juurde tulles ütles Gabriel: «Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!»
Tema oli aga vapustatud nende sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada.
Ja ingel ütles talle: «Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures! Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni. Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu.»
Aga Maarja küsis inglilt: «Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei ole mehega olnud?»
Ja ingel vastas talle: «Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks.

Luuka evangeelium 1:26–35