Uus algus

Ja Esra avas raamatu kogu rahva nähes, sest ta seisis kõrgemal kui kõik muu rahvas; ja kui ta selle avas, tõusis kogu rahvas püsti. Ja Esra kiitis Issandat, suurt Jumalat, ja kogu rahvas vastas käsi tõstes: «Aamen, aamen!» Ja nad põlvitasid ning heitsid Issanda ette silmili maha. Ja Jeesua, Baani, Seerebja, Jaamin, Akkub, Sabbetai, Hoodija, Maaseja, Keliita, Asarja, Joosabad, Haanan, Pelaja, leviidid, õpetasid rahvale Seadust ja rahvas seisis püsti. Ja nad lugesid raamatut, Jumala Seadust, peatükkide kaupa ja andsid seletust, nõnda et loetust aru saadi. Ja Nehemja, kes oli maavalitseja, ja preester Esra, kirjatundja, ja leviidid, kes rahvast õpetasid, ütlesid kogu rahvale: «See päev on pühitsetud Issandale, teie Jumalale. Ärge leinake ja ärge nutke!» Sest kogu rahvas nuttis, kui nad Seaduse sõnu kuulsid. Ja ta ütles neile: «Minge sööge rasvaseid roogi ja jooge magusaid jooke, ja läkitage osa neile, kellel midagi ei ole valmistatud! Sest see päev on pühitsetud meie Issandale. Ja ärge kurvastage, sest rõõm Issandast on teie ramm!»
Ne 8:5–10

Vana Testamendi Nehemja ja Esra raamatutes on juttu Jeruusalemma linna ja templikultuse taastamisest IV sajandil eKr, pärast juutide Paabeli vangipõlvest tagasipöördumist.
Pärsia kuninga Artaxerxes I õukondlane Nehemja, kes pärines küüditatud juudi perekonnast, oli saadetud Jeruusalemma asevalitsejaks. Ta aitas kolkaks muutunud kunagise suurlinna müüre parandada, kuulutas välja üleüldise võlgade kustutamise, saavutas loa suure osa juutide kodumaale naasmiseks, kehtestas preesterkonnale kindla ülalpidamise ning keelustas segaabielud juutide ja teiste rahvaste esindajate vahel.
Poliitik Nehemja viimati nimetatud edikt lõi eeldused usureformi toimumiseks. Selle viis läbi kirjatundja Esra, kes tegutses kuningas Artaxerxes II volitusel Jeruusalemmas ilmselt alates 398. aastast eKr. Taas sai oluliseks nõue, et mittejuudiga sõlmitud abielud tuli lahutada ja segaabielud üldse keelustada. See tähendas aga juutide eraldumist nii rahva kui ka kogudusena. Esra reformid tähendasid varajase juutluse tekkimist rahvuse, usu, kultuse, riituse ja eetika tasemel. Esra oli sisuliselt juudi etnose taaslooja kodumaal ja judaismile kui usundile alusepanija.
Toodud kirjakoht räägibki sellest, kuidas Esra hakkab koos leviitidest abilistega ette lugema seaduseraamatut, milleks oli pentateuhi varajane versioon. See pidi olema vabaks saanud ja koju naasnud rahvale suursündmus. Ettelugemine ja teksti seletamine pidi kestma mitmeid päevi. Kujutleme, kuidas vagalt pühakirja kuulavad inimesed kiidavad Jumalat neile osaks langenud õnnistuse eest. Lõpuks saadetakse nad koju hingamispäeva pühitsema ja rõõmutsema. Nad lähevad, olles õnnelikud teades, et Jumal ei ole neid maha jätnud.
See emotsionaalselt võimas kirjakoht toob rööbiti meeltesse meiegi ajaloo pöördelise sündmuse.
Eesti rahvas kaotas pärast kaks aastakümmet kestnud edenemist oma ajaloo esimeses iseseisvas riigis iseseisvuse. Poole sajandi pikkune Nõukogude vangipõli algas sõjakoleduste ja stalinismiõudustega. Geopoliitilised tingimused olid aastakümneid sellised, millest lähtudes ükski tõsiseltvõetav sovetoloog ei söandanud ennustada Balti riikide taasiseseisvumise võimalikkust. Sellisesse Jumala armu sai ainult uskuda.
Olid uskunud sõjas langenud, olid uskunud hukkunud metsavennad, olid uskunud üle jõu käiva tööga tapetud küüditatud. Uskusid Siberist tagasijõudnud, uskusid Eesti lippu heisanud koolipoisid, uskusid dissidentidest mõtlejad. Uskus ikestatud eesti rahvas. Uskus häälekas eesti pagulaskond. Seetõttu uskusid ka mitmed NSV Liidu anneksioonipoliitikat mittetunnustanud lääneriikide juhid.
Otto von Habsburg ennustas 1980. aastal prohvetina Euroopa Parlamendis NSV Liidu kokkuvarisemist kümme aastat hiljem. Teda ei usutud. Ometi läks see täide.
Väikese Eesti taasiseseisvumine 20. augustil 1991 on ajaloosündmus, mille toimumise tõenäosus on imeväike. Tegelikult on see Jumala ime. Ent samasugune ime oli ka juutide toonane võimalus kodumaale tagasi tulla ja rajada kogudus, mis on aidanud rohkem kui kaks aastatuhandet ajalootorme üle elada.
Kas Põhiseaduse Assamblee koostatud Eesti Vabariigi põhiseadus, mille eesti rahvas referendumil üksmeelselt heaks kiitis, on meie jaoks mingilgi määral võrreldav Esra seaduseraamatuga?
Nehemja ja Esra raamatute sündmused olid juudi rahva jaoks uue elu algus pärast Paabeli vangipõlve. August 1991 oli uue elu algus eesti rahva jaoks pärast võõrvõimu.
Kas oskame, suudame ja tahame samamoodi kõigest südamest Jumalat tänada oma vabanemise eest, nii nagu juudid toona?
Aamen.

 

 
Tarmo Kulmar,
teoloogiadr, õpetaja