Matteuse evangeeliumi ajalugu

Uue Testamendi alguses on rikas nelikõla: Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium. On neli evangeeliumiraamatut, aga vaid üks evangeelium Jeesusest Kristusest, hea sõnum sellest, mida ta tegi ja õpetas ning mis temaga juhtus. Päästesõnumi tuum on tema surmas ja ülestõusmises.

Evangeelium on oma juurtelt kreekakeelne sõna ja tähendab head sõnumit, rõõmusõnumit. Selle sõnaga tähistati Rooma riigis algselt teateid uue valitseja sündimisest või ametisse astumisest või siis võidusõnumit sõjatandril saavutatud edu kohta.
Uue Testamendi keeles baseerub sõna evangeelium kasutamine peamiselt Vanal Testamendil (vt Js 40:9–11, 52:7, 60:1–3). Selle sõnaga nimetasid kristlased ainulaadset sõnumit päästest, mille Jumal Jeesuses pakkus kõigile inimestele. Termin seostus Jumala riigiga ja seda puudutava kuulutusega. Jee­suse ülesandeks on jutlustada «evangeeliumi Kuningriigist» (Mt 4:23) või (Lk 4:43). Apostel Paulus oli omakorda «välja valitud kuulutama Jumala evangeeliumi» (Rm 1:1). Tegu oli sõnumi kuulutamisega Jeesusest Kristusest ja tema tegevusest.
Kui Markus kasutas esimesena sõna evangeelium oma raamatu alguses (1:1), siis mõtles ta selle all sõnumit päästest. Alles hiljem hakati neid jutustusi Jeesusest kutsuma evangeeliumideks. Aasta 150 paiku mainib Justinus Märter, et apostlid kirjutasid oma meenutusi Jeesusest, mida nimetatakse evangeeliumideks. Nii sündis usulise kirjanduse liik: evangeeliumid.

Matteus kirjutab
Matteuse evangeelium on alati olnud esimene Uue Testamendi raamat sellepärast, et algristikirik pidas Matteu­se evangeeliumi peaevangeeliumiks. Seda ka kasutati rohkem kui teisi evangeeliume. Teose asendit on tugevdanud see, et teose autoriks peeti algkristlikus traditsioonis apostel Matteust.
Matteust mainitakse evangeeliumis kahel korral (9:9–10, 10:3). Markus ja Luukas teavad teda Leevi nime all ja räägivad tema kutsumisest Jeesuse jüngriks (Mk 2:13–17, Lk 5:27–32). Apostlite loeteludes on ta seevastu Matteuse nimega (Mt 10:2, Mk 3:18, Lk 6:15, Ap 1:13).
Matteus oli oma ametilt tölner, tolliametnik. Ta kutsuti jüngriks siis, kui ta istus tollipunktis Kapernaumas või selle lähistel. Tölneritest ei peetud juudiühiskonnas lugu, nad olid patused. Matteuse kodus lausus Jeesus oma tuntud sõnad: «Ei vaja arsti terved, vaid haiged. Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid meeleparandusele.» (Mt 9:9–14, Lk 5:29–32) Klemensi järgi Mat­teus ei pidanud surema märtrina. Tema algkristlik sümbol on inimolend.

Evangeelium kõigile rahvastele
Matteus on kasutanud Markuse evangeeliumi nii allikana kui teose liigenduse eeskujuna. Sama ülesehituse ja rohke ühise ainestiku tõttu on kolme esimest evangeeliumi kutsutud sünoptilisteks evangeeliumideks. Teine allikas, mida Matteus nagu Luukaski on kasutanud, oli Jeesuse sõnade ja kõnede kogumik (nn Logia- või Q-allikas). Piiskop Papias ütleb umbes 135. aastast pärineva Eusebiuse kirikuajaloo järgi: «Matteus kirjutas Jeesuse kõned heebrea (aramea) keeles ja igaüks tõlkis need (kreeka keelde) nii hästi, kui oskas.»
Matteuse evangeeliumis on peale eelmainitud allikate toodud ära tema elukeskkonnas ja Palestiina aladel valitsenud pärimus. Sellest pärinevad jutustused Jeesuse sündimisest ja lapsepõlvest ning mõned võrdumid (13:44–46, 25:1–13).
Evangeeliumi kõige tõenäolisem sünnikoht on Süüria ja on võimalik, et teos on kirjutatud juba kuuekümnendatel aastatel. Nimelt annavad mitmed seigad tunnistust Jeruusalemma hävitamisele eelnenud aegadest. Kirjutamise aja kohta ei saa öelda midagi kindlat. Paljud teksti analüütikud pakuvad evangeeliumi kirjutamise ajaks ka seitsmekümnendaid või kaheksakümnendaid aastaid.
Oma evangeeliumis viitab Matteus eriti juutidest kristlastele, et Jeesus on Vana Testamendi tõotatud Messias. Pääste on toimunud tema elu ajalooliste sündmuste kaudu. Püha kiri on täitunud Jeesuses Kristuses. Ta ei tulnud Seadust või Prohveteid tühistama, vaid täitma (5:17).
Matteuse evangeeliumile on tüüpiline see, et mainitakse, mil viisil Vana Testamendi prohvetiennustused on täitunud Jeesuse elus ja tegevuses. Kannatusteel Jeesus lausus: «Aga see kõik on sündinud, et prohvetite kirjad läheksid täide» (26:56). Matteuse evangeelium otsekui ühendab Jeesuse sellega, mis enne on kirjutatud. Evangeeliumi sõnum tema päästvast tööst avab Matteuse järgi päästetee kõigile rahvastele (28:18–20).

Evangeeliumi ülesehitus
Evangeelium algab jutustustega Jeesuse lapsepõlvest ja tema valmistumisest ülesandeks (1:1–4:11). Jeesuse sugupuu ja lapsepõlve lood näitavad meile teed Aabrahamist Jeesuseni. Tema eelkäija oli Ristija Johannes. Kirjeldatud sündmustes on algusest peale nähtav inimkonda puudutav päästeajalugu.
Evangeeliumi esimene peaosa käsitleb Jeesuse tegevust Galileas (4:12–18:35), milles ta esineb nii kuulutajana, imede tegijana kui haigete tervendajana. Alates 19. peatükist kirjeldatakse Jeesuse teekonda Jeruusalemma, mis lõpeb tema saabumisega pealinna ja suhete selgitamisega rahvajuhtidega. Matteuse kirjeldus tipneb Jeesuse kannatuse ja ülestõusmise looga (26:1–28:20).
Matteuse evangeeliumis on kogutud viis kõneosa. Igaühes neist kõneldakse esmalt Päästja tegevusest ja lõpuks esitatakse tema kõne. Need on mäejutlus (5:1–7:27), jüngritele misjonitööks antud juhised (10:5–42), tähendamissõnad jumalariigist (13:1–52), õpetused kogudusekorralduse kohta (18:1–35), kirjeldus kirjatundjate ja variseride väärast jumalateenimisest ning kõne lõpuajast ja viimastest sündmustest (24:1–25:46).
Õpetustest on kõige tuntum ja kõige pikem mäejutlus. Võrdpiltide ja kõnedega andis Jeesus edasi ennekõike teavet jumalariigist ehk, nagu Mat­teus ütleb, taevariigist. See oli Jeesuse kuulutuse kese.
Olavi Voittonen
«Matteuksen evankeliumin historiaa»,
Siionin lähetyslehti, september 2015.
Soome keelest tõlkinud
Kaido Soom

Matteuse evangeeliumi struktuur
Jeesuse lapsepõlv ja valmistumisaeg 1–4:11
Jeesuse tegevus Galileas 4:12–18:35
Jeesuse teekond Jeruusalemma 19–20
Jeesuse tegevus Jeruusalemmas 21–25
Jeesuse kannatus, surm ja ülestõusmine 26–28